Autor: Harro Puusild • 5. oktoober 2023

Äripäev, Tööstusuudised ja ABB Eesti korraldatavale aasta töösturi konkursile laekus tänavu 10 kandidaati erinevatest tööstusharudest - esindatud on näiteks toiduainetööstus, elektroonikatööstus, masina- ja metallitööstus, aga ka pakenditööstus.

Aasta tööstur 2023 selgub 15. novembril 2023 toimuval konverentsil "Tööstuse äriplaan 2024".

Järgnevalt tutvustame kõiki 10 kandidaati:

Alvar Sass (Harju Elekter Eesti, tegevjuht)

Selgitus: Usume, et Harju Elekter Eesti tegevjuht Alvar Sass väärib „Aasta tööstur 2023“ tiitlit mitmel kaalukal põhjusel.

Alvar Sass on tööstusettevõtte juht, kes panustab oma südame ja hingega ettevõtte arengusse. Ta alustas oma teekonda Harju Elektris 2017. aasta novembris, mil ta alustas tööd Harju Elekter Teletehnika juhina. Kui 2022. aasta sügisel toimus kahe Harju Elektri tütarettevõtte, Elektrotehnika ja Teletehnika, ühinemine ühtseks ettevõtteks nimega Harju Elekter Eesti, siis Alvar võttis innukalt vastu tegevjuhi positsiooni. Alates esimesest päevast sai tema missiooniks koondada enda ümber tugev juhtrühm ning ühendada kahe ettevõtte meeskonnad - mis on tal suurepäraselt õnnestunud. Eesti ettevõtete ühinemisest on ligikaudu 350-liikmelise tööpere jaoks toimunud palju muutusi, mis on nõudnud juhilt kindlat otsustavust, mõistmist ja oskuslikku muutuste juhtimist. Ta peab kõrgelt lugu väärtuspõhisest juhtimisest ja tugevast meeskonnavaimust.

Ligikaudu aasta Harju Elekter Eesti juhtimist on näidanud, et Alvaril on suurepärane võime kohaneda muutuvate oludega. Teame, et tööstusettevõtetel on mitmete järjestikuste kriiside mõjul olnud väljakutseterohke ja ebastabiilne aasta, kuid Alvar on seadnud julgeid ja ambitsioonikaid eesmärke ning otsinud alati võimalusi nende saavutamiseks. Tema juhtimisel on ettevõtte ületanud seatud eesmärke, mis esiti tundusid käega katsumatud, purustades rekordeid nii müügis kui ka tootmises.

Alvar käivitas 2022. aasta sügisel suurejoonelise LEAN spetsialistide koolitusprogrammi, mille käigus said hoo sisse ja lõpetatud mitmed kümned LEAN-projektid, mis on aidanud efektiivistada üksuste tööd ja tõsta tootmise võimekust. Lisaks on Alvari juhtimisel investeeritud ka tipptasemel tehnoloogiasse – alles hiljaaegu tervitati Harju Elektri lehtmetalli tootmises uusi CNC-painutuspinke. Kui seni tegutsesid kaks eraldiseisvat tootmisüksust erinevates ERP-tarkvarades, siis nüüd on ühtne Harju Elekter Eesti alustanud üleminekut ühisele kaasaegsele ERP-tarkvarale, mis on oluline samm edasi.

Alvar on inimeste juht. Ta alustab sageli enda tööpäeva varahommikuste ringkäikudega, et tervitada kolleege nii tootmisest kui ka kontorist. Temast positiivne ellusuhtumine ja suurepärane suhtlemisoskus inspireerivad inimesi. Küsimus „Kuidas Sul läheb?“ on alati loomulik jätk Alvari tervitusele. Tööpere saab ainult nõustuda, et temaga saab muretult pidada sisukaid arutelusid alustades teemadest nagu LEAN-metoodikad ja ERP-tarkvarad ning lõpetades müügi, kliendisuhete, brändingu, väärtuspõhise juhtimisega. Ta on suurepärane suhtleja ja aktiivne kogukonna liige, kes võtab võimalusel tööstussektori teemadel sõna ka väljaspool ettevõtet.

Kokkuvõttes on Alvar Sass näidanud end tugeva juhina, kes suudab oma ettevõtte töötajaid innustada ja juhtida ka keerulistes olukordades. Tema panus Harju Elekter Eesti arengusse on märkimisväärne ja seetõttu usume, et ta on tõepoolest väärt "Aasta tööstur 2023" tiitlit.

Martin Vares (Fractory, asutaja)

Selgitus: Lugedes neid tingimusi ja eeldusi Aasta töösturi tiitli esitamiseks, siis usun, et Martin Fractory asutaja ja tegevjuhina täidab ära nii mõndagi. Proovin panna paari punkti kaupa kirja, miks me arvame, et see võiks Martinile kuuluda.

Eestkõneleja tööstuses - Martin on viimase aasta jooksul panustanud äärmiselt suures koguses tööstuses kaasa rääkimisele nii Eesti kui ka välismaa (peaasjalikult UK) meedias. Erinevad arvamusartiklid ning esinemised konverentsidel on teinud temast noore töösturi, kes vaatab konservatiivset ja aeglaselt liikuvat masinavärki teise pilguga ning proovib luua sellesse innovatsiooni. Seda on märgatud ka varasemalt Eestis, kus Martin on valitud Aasta Nooreks Ettevõtjaks ning rahvusvaheliselt tunnustatud teda Forbes 30 Under 30 ning Young Manufacturer of the Year (MX Awards) tiitliga. Mõned näited paljudest:

Kohaliku inseneeria ja tööstuse kogukonna arendamine - lisaks Fractory poolt korraldatavale ootamatult ülimenukaks saanud inseneride seminarisarjale INSENEERIAST koolitame ka laialdasemalt erinevate koolituste ja seminaridega Eesti inseneride kogukonda. Lisaks on küpsemas plaanid inseneeria kogukonda veel rohkem tugevada, kuna teeme tihedat koostööd Eesti Masinatööstus Liidu ning EAS-iga. Peaks rõhutama siinkohal, et selline panus on olnud Fractory poolt ise initsieeritud ning kõik seminarid ja koolitused, mida inseneridele pakume, on neile tasuta kättesaadavad (ka digitaalselt meie Youtube kanalil). Teemad on alati üldhariduslikud ja pole Fractory kesksed.

Panus noorte inseneride järelkasvu - Martini eestvedamisel ja tema nõuannete järgi oleme panustanud suures mahus näiteks tudengiprojekti Solaride, kus lisaks rahalisele panusele koolitame insenere workshoppide ja seminaridega. Lisaks kuulub Martin ka riiklikusse inseneride järelkasvu töörühma. Samuti koolitame iga aasta Taltechi tudengeid praktilistel inseneeria teemadel külalislektoritena.

Rahvusvaheline tunnustus tehtud tööle - Fractory oli The Financial Timesi ja Statista poolt loodud Euroopa TOP1000 kõige kiiremini kasvavate ettevõtete hulgas 32. kohal, mis oli kõikidest Eesti ettevõtetest kõige kõrgem, kusjuures tootmis/inseneeria ettevõtetest oli Fractory 3. kohal.

Fractory toote turule toomine ning tootearendus - juba 2017. aastal turule toodud Fractory platvorm on Martini eestvedamisel väga selgelt muutnud kogu hankimisprotsessi Eesti ja ka välisturgudel. Rahvusvahelise ja laiahaardelise tarnevõrgustiku loomine on loonud suure konkurentsieelise kogu Eesti tööstusele. Kiiremad ja efektiivsemad hankimised materjalidele ning tooteosadele on paljude Fractory klientide jaoks olnud rasketel aegadel suureks abiks. Kui alustati vaid lehtmetalli laserlõikuse automatiseerimisega, siis täna on toodet arendatud nii kaugele, et automatiseeritud on kõik enamlevinud metallitöötlemise viisid, mille abil on võimalik tooteid ja materjale hankida. Viimase aasta tootearenduse puhul võiks esile tuua tellimuste agregeerimise funktsiooni, mis aitab tuua tellimuste kulu odavamaks. Lisaks on toode arenenud sinna suunas, kuhu meie kliendid on seda soovinud - väiketellimuste hinnad alla (tellimuste agregeerimine) ning suurtellimuste hinnalangus samuti (suurte projektide haldamiseks on arendatud palju platvormi funktsionaalsust, mis võimaldab paralleelset tootmist kiiremateks tarneaegadeks ning protsessipõhiselt tellimuste jagamist erinevate tellijate vahel, tuues alla projekti kogumaksumust).

Ettevõtte edukas juhtimine keerulistel aegadel - selge on see, et tööstus laiemalt on languses ning seda mõju sai ka eelmise aasta sügisel tunda Fractory, kes samal ajal oli avamas USA turgu. Kiire ja selge otsustamine loobuda USA turust päästis ettevõtte. Kuigi tuli koondada osa meeskonnast, kes oli seotud USA operatsioonidega, viis see ettevõtte efektiivsele kasvule. Erinevalt paljudest teistest startuppidest, kes hetkel on koondamas ja hääbumas, suutis Martin enda juhtimisega viia Fractory efektiivsesse ja kuluoptimeeritud kasvu.

Laienemine ja ekspordi kasv - 2019. aastal UK turule ning samal ajaperioodil Soome ja Rootsi turule sisenemine on Martini eestvedamisel Fractory jaoks andnud suure mõju ettevõtte arengusse. Täna saame öelda, et UK turg on Fractory peamine sihtturg.

Kasv kriisi ajal - kui üldiselt praeguses majandustsüklis tootmis- ja inseneeriaettevõtete kasv aeglustub või on languses, siis Fractory efektiivse ja kaalutletud juhtimise puhul on suudetud Martini juhtimisel ettevõte hoopis kasvu suunata. Seda ilmsetab ka fakt, et Fractory käive viimase aasta jooksul on kasvanud 3 MEUR võrra suuremaks, mis on peamiselt tulnud eksportturgudelt (UK, Nordics).

Meelis Jürgens (Estiko-Plastar, tegevjuht)

Selgitus: Meelis Jürgens on juhtinud AS Estiko-Plastarit alates 2020. aastast, kuid tema seos ettevõttega ulatub tagasi aastasse 2003. Huvitaval kombel oli Meelise esimene töökoht Estiko-Plastaris, kus ta töötas turvamehena. Üheks tema suureks tugevuseks on materjaliteaduse haridus, mis annab talle põhjaliku arusaama oma valdkonnast.

Meelise juhtimisel on ettevõte laienenud ning võtnud sihikule Saksamaa, Poola ja Madalmaade turud. Samuti on seonduvalt rohepöördega tehtud ära palju teadmusmahukat tööd, et arendada uusi materjale ning tagada veelgi suurem jätkusuutlikus, muutes olemasolevaid ja ka uusi pakendilahendusi lihtsasti sorteeritavateks ja ümbertöödeldavaks. Näiteks 2022. aastal investeeriti uutesse seadmetesse üle kahe miljoni euro ning tutvustati ümbertöödeldavast taastuvast toormest vaakumkotti.

Vähemtähtis ei ole ka see, et Estiko-Plastaril on peresõbraliku tööandja kuldtase, mida on suudetud hoida alates 2020. aastast.

Estiko-Plastar alustas tegevust 1918. aastal Tartus kammitöökojana. Tänaseks on ettevõte kujunenud Eesti suurima tehnoloogiapargiga juhtivaks pakkematerjalide tootjaks Baltikumis, kes ekspordib rohkem kui 70% oma toodangust peamiselt Põhja- ja Kesk- Euroopasse.

Estiko-Plastari majandustulemused:

Müügitulu 43 mln eurot (2022)

Puhaskasum 1,45 mln eurot (2022)

2023 II kv kvartalis tasus ettevõte:

Riiklikke makse 222 881 eurot

Tööjõumakse 210 206 eurot

Ettevõttel oli 2022. aastal 175 töötajat

Nadežda Dementjeva (Inission Tallinn, tegevjuht)

Selgitus: Nadežda Dementjeva alustas tööd Inission Eesti tegevjuhina 2022. aasta novembris. Tema esimene väljakutse oli poole aastaga tuua elektroonikatehase tootmine miinusest välja ja kõrvaldada võlaread. Uue tegevjuhina tegi Nadežda põhjalikud muudatused hinnastamise strateegias ja tootmise planeerimises ning ümber ehitati logistika- ja laoruumid ning remonditi puhke- ja olmeruumid. Seitsme kuuga käivitati ENEDO-projekt, mis on Inissionile strateegiliselt oluline, kuna tegemist on ettevõtte omatootega (elektrimuundur) ja antud valdkond on tehasele uus. Selle tegevusplaani tulemusel kahekordistas ettevõte oma tootmismahtu ning suurendas töötajate arvu 20 võrra.

Nadežda juhtimisel järgib ettevõte targa tööstuse põhimõtteid ja keskendub automatiseerimisele ning protsesside tõhustamisele, et tagada ettevõtte jätkusuutlik kasvamine. Ettevõte investeerib tänavu 2 miljonit eurot mehaanikatehase arendamiseks, mis suurendab lehtmetalltoodete tootmisvõimekust enam kui 20% ja aitab pakkuda klientidele uusi tooteid kiiremini. Investeering hõlmab tootmisprotsessi kõikide osakondade arendamist ja kasvatab nutika tootmise osakaalu.

Kolleegide sõnul on Nadežda juhtimisstiililt kaasav, arengule suunatud ja oma meeskonda toetav. Ta on end tõestanud meestemaailmas, tuues endaga mõtteviisi, et kõigega on võimalik hakkama saada. Nadežda kirjeldab oma tööd tegevjuhina väljakutserohkena ning kus tuleb pidevalt mõelda, mis on ettevõtte järgmised sammud ja kuidas meeskond üheskoos neid saavutada saaks. Ta hindab inimestes kõige rohkem avatust ning suhtlemisvalmidust, samuti koostööd ja professionaalsust.

Ennast peab tegevjuht positiivseks inimeseks, seda ka keerukates olukordades. “Suudan ka keerulistes situatsioonides leida positiivseid momente, säilitada oma meeskonnas rahu ning rakendada inimeste oskusi ja teadmisi vajalike lahenduste leidmiseks. Suhtun keerukamatesse olukordadesse kui väljakutsetesse ja uutesse ülesannetesse, mida on huvitav lahendada. Olen ka enese- ja sihikindel ning tean, et kui olen eesmärgi püstitanud, siis selle ka saavutan,” räägib endast Nadežda.

Nadežda on ka aktiivne tööstussektori eestkõneleja ja kuulub Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogusse. 2023. aastal oli ta liidu elektroonikaharidust populariseeriva turunduskampaania üks kõneisikutest, kutsudes noori üles valima oma õpinguteks elektroonikaga seotud erialasid.

Inission Tallinn OÜ kuulub Nasdaq Stockholmi börsil noteeritud Inission AB kontserni, mille üheksa tehast asuvad Rootsis, Soomes ja Eestis. Ettevõtte Eesti tehased asuvad Tallinnas ja Lagedil. Tallinna tehases toodetakse elektroonikat ja elektromehaanikat – nii trükkplaate, seadmete osi kui ka suuremaid elektroonika terviklahendusi. Lagedi mehhaanikatehases toodetakse õhukesest lehtmetallist keerukaid ja ülitäpseid tooteid. Eesti tehased pakuvad tööd 180 inimesele.

Raivo Vasnu (NPM Silmet, tegevjuht)

Selgitus: Raivo Vasnu on NPM Silmeti tegevjuht alates 2019. aastast. Vasnu juhtimisel rajab Silmeti omanikfirma Neo Performance Materials Narva magnetite tootmistehase koos teadus- ja arenduskeskusega. Näiteks on magnetitel suur roll rohepöördes, mida ilma nioobiummagnetiteta ei oleks võimalik läbi viia.

Raivo on juht, kes peab oma meeskonnas tooma kokku väga erinevate Kultuuri ja taustadega inimesi üle maailma ning suutma neile pakkuda põnevaid väljakutseid, et neid meelitada Ida-Virumaale tööle. Samuti tuleb aktiivselt lahendada järelkasvuga seonduvaid probleeme, sest Eestis ja Euroopas ettevõttele kriitilise hariduse andmine peaaegu puudub.

Rajatava tehase esimene etapp peaks valmima 2025. aastal ning sellega luuakse piirkonda ligi 400 uut kõrge lisandväärtusega töökohta. Riik toetab tehase rajamist 18,75 miljoni euroga, NPM investeerib 81,25 miljonit. Koos teise etapi ehitusega kujuneb investeeringu maksumuseks ligikaudu 250 miljonit eurot ning piirkonda tekib juurde kuni 1000 töökohta. Täna on Silmetil 428 töötajat, milles suur osa on kõrge kvalifikatsiooni ning töökogemusega spetsialistid.

Silmet on teaduspõhine kõrgtehnoloogia ettevõte, mis on täna Euroopa suurim haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootja. Silmeti toodangust on osa ka määratletud Euroopa Liidu poolt kriitilise tähtsusega tooraineteks. Ettevõte ekspordib oma toodangut nii Euroopa Liidu riikidesse (26% käibest), kui ka kolmandatesse riikidesse. Olulisemateks turgudeks väljaspool EL-i on Ameerika Ühendriigid (22% käibest), Jaapan (13% käibest), Tai Kuningriik (10% käibest) ning Hiina Rahvavabvariik (9% käibest)

NPM Silmeti majandustulemused:

Müügitulu 93,8 mln eurot (2022)

Puhaskasum 6,2 mln eurot (2022)

2023 II kvartalis tasus ettevõte:

Riiklikke makse 423 061 eurot

Tööjõumakse 424 892 eurot

Töötajaid 428 (2022. aastal)

Raul Kirjanen (Fibenol, omanik)

Selgitus: Eesti üldsust ja tööstust on hoidnud juba mõnda aega põnevil Imaverre rajatud Fibenoli puidu fraktsioneerimise katsetehas. Tegemist on uue investeeringuga Eesti tööstusmaastikul ja ka uudse tehnoloogiaga, mis tõstab meie tööstuse kogu maailma silmis veelgi rohkem esile.

Raul Kirjanen on olnud edukas tööstur kogu oma karjääri jooksul. Tänases kontekstis väärib Raul Kirjanen aga esile tõstmist seetõttu, et ajal, mil mitmed Eesti tööstusettevõtted tegevust koomale tõmbavad, jätkab Kirjanen Fibenoli katsetehasesse investeerimist. Sellise tehase rajamine Eestisse on meie majandusele olulise tähtsusega ning muidugi loodame, et lõpliku tehase rajamisel langeb valik taas Eestile. Tema pärjamine aasta töösturi tiitliga aitab kindlasti ilmestada fakti, kuivõrd oluliseks peame siin Eestis uute investeeringute tegemist ja tehaste rajamist.

Raul Kirjaneni esile tõstmisega loodame, et ehk on võimalik suurendada lõpliku investeeringu tegemist Eestisse. Uue tehase näol on tegemist jätkusuutlikku ja rohelise mõtteviisiga tootmisüksusega, kus on kasutusel uued lahendused. Uus katsetehas Imaveres on suures osas tänaseks tööle hakanud – enamik seadmeid on kohal ja töö juba käib.

Lisaks oma Fibenolige seotud rollile on Raul Kirjanen aktiivselt osalenud ka Eesti startup-ettevõtetesse investeerimiselja ka seeläbi panustanud Eesti tööstuse ja noorte talentide arengusse. Ta on ka valdkonna aktiivne eestkõneleja ning arvamusliider, kes väärtustab avatust oma tegemistes kui ka sõnavõttudes.

Priit Koit (Utilitas, juht)

Selgitus: Utilitas on näidanud läbi aastate pikaajalist Eestis kasvavat ning meie keskkonda hoidvat strateegiat. Ettevõte on investeerinud süsinikuneutraalsetesse tootmisvaradesse miljoneid eurosid ja jätkab oma investeeringuid. Utilitase ambitsioonikad plaanid toovad Eesti energiatootmise turule head sisemist konkurentsi. Tänane fookus on nii fossiilkütuste osakaalu vähendamisel kui ka energiasõltumatusel. Utilitase süsinikuneutraalsuse strateegia „Vähesest nulli“ näeb ette kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude süsinikuneutraalsuse saavutamise ning energia tootmise 100% taastuvatest allikatest hiljemalt 2030. aastaks. Seda, kuivõrd tõsiselt Utilitas suhtub oma keskkonna jalajälge, näitab ka fakt, et 15 aasta taguse ajaga on kontsern oma süsiniku jalajälge vähendanud 64% võrra. Näiteks saab tuua Väo elektrijaama, kus aastatel 2022 ja 2023 tehtud investeeringute ja arenduste toel on võetud eesmärgiks saavutada heidete madalam temperatuur.

Utilitasel on veel teisigi uus investeeringuid töös, näiteks nn Paljassaare projekt, kus koos Tallinna Veega otsitakse lahendust sellele, kuidas kaugküttes taastuva energiaallikana kasutada reovee puhastamisel tekkivat liigset soojust. Samuti veab Utilitas Eesti esimest rohevesiniku pilootprojekti, mille käigus rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja tankla. Lisaks on Utilitas investeerinud Saarde tuulepargi rajamisse üle 60 miljoni euro, mis on selle aasta üks suurimaid investeeringuid energeetikasse.

Utilitase juhtkonnas on mitmeid tublisid liidreid, kuid tänases kontekstis soovime esile tõsta just Utilitase juhti Priit Koitu. Priidu eestvedamisel on just meie koduses Eestis ja nii pealinnas kui selle ümbruses mitmed olulised investeeringud tulemusteks pööratud. Priit Koit on Eesti üks pikaajalisi juhte, kes on silma paistnud oma avatud suhtlusega.

Roland Lepp (Maag Grupp, omanik)

Selgitus: Esitame aasta töösturi kandidaadiks Maag grupi kaasasutaja Roland Lepa. Maag grupp teatas eelmise aasta detsembris, et ostab HKScani Baltikumi ärid ja tehingu väärtus ulatub kuni 90 miljoni euroni.

Tegemist on märkimisväärse ja suure tehinguga, mis on toob Eesti „lipu alla“ tagasi kaubamärgid Tallegg ja Rakvere. See on Eesti tööstuses ja toidutööstuses kahtlemata oluline muutus.

Roland Lepp ütles 2023. aasta alguses intervjuus Äripäevale, et töötlevas tööstuses on olukord raske ja tänastes tingimustes on HKScani ost suur julgustükk. Meiegi näeme, et aina keerulisemaks kiskuval ajal kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuva investeeringu tegemine lihasektoris nõuab julgust, mida Lepal näib jaguvat.

Kiita saab väga hästi korraldatud kommunikatsioon, mis muutis kogu protsessi hästi jälgitavaks ja läbipaistvamaks. Kommentaare jagasid erinevad osapooled, nende seas suhtles ajakirjanikega ka Lepp ise.

Siinkohal peame märkima, et ehkki lisaks Lepale kuuluvad omanikeringi ka Aivar Saarma ja Toomas Juhani, eelistame meediaettevõttena kandidaadina näha just seda omanikku, kelle suurtehing kõige sagedamini avalikkuse ette tõi.

Taavi Madiberk (Skeleton Technologies, juht ja kaasasutaja)

Selgitus: Taavi on üles ehitanud tõsise kõrgtehnoloogilise globaalse haardega tööstusettevõtte, mis põhineb Eesti teadlaste tööl. Ettevõte on edukalt läbinud startup-faasi ja on nüüd tõsine scale-up, 200MEUR tehaseid ei raja meie firmad mitte just iga päev. Ka valdkond on ülioluline: energiasalvestus on üks tähtsamatest rohetehnoloogiatest. Skeleton Technologies on läbi aastate võitnud hulga ettevõtlusauhindu mitmes riigis ning Taavi osaleb aktiivselt ka mitmete organisatsioonide töös, olles muuhulgas European Innovation Council’i (EIC) nõukogu liige.

Tiit Atso (Harju Elekter Group, juhatuse esimees)

Selgitus:

Muudatuste juhtimine

Tiit Atso juhtimisel on Harju Elektris, rahvusvahelises elektriseadmete tootmisega tegelevas tööstuskontsernis, viimasel aastal – kõige raskemal kriisiaastal – ellu viidud mitmeid suuri muudatusi, mis kontserni arengusse ja tulemustesse on positiivselt panustanud. Sealjuures suudeti kõige raskemad ajad üle elada ilma riigi tuge kasutamata.

Tänaseks on kontsernil hea likviidsus ja kapitaliseeritus ning tugev juhtimisstruktuur. Möödunud aasta viimases kvartalis koondas Tiit Atso enda ümber ekspertidest koosneva kontserni juhtkonna ning alustas grupi ettevõtete tsentraalsemat juhtimist. Sihiks võeti järgnevate aastate vaates tööstustoodangu ja projektide müügimahtude ja kasumlikkuse kasv. Viimati avaldatud majandustulemuste põhjal on näha, et strateegiakava elluviimine on soovitud tasemel.

Tugevad majandustulemused

Kuigi erialaliitude esindajad on leidnud, et lähiajal pole tööstuses kasvu oodata, siis Harju Elekter on leidnud vastupidist. 2023. aasta teises kvartalis saavutas Harju Elekter grupp rekordilise käibe ja ärikasumi. Eduka müügi- ning tootmistegevuse tulemusena oli teise kvartali müügitulu 35,4% enam kui aasta varem, 56,8 miljonit eurot. Kuue kuu müügitulu suurenes võrreldava perioodi suhtes 28,8%, jõudes 102,0 (2022 6k: 79,2) miljoni euroni. Müüdi enam madalpinge jaotusseadmeid, sagedusmuundurkilpe ja tehnilisi hooneid ning realiseerusid suuremad energiasäästlike lahendustega projektid vähese CO²-heitega laevade moderniseerimiseks ning ehituseks.

Nõudlus elektriseadmete järele on suur ja kasvav ning see trend kestab. Ettevõtte tellimuste õigeaegseks täitmiseks laiendatakse tehaseid ja palgatakse inimesi juurde. Möödunud aasta uuendustest ja muudatustest väärib lisaks esile toomist uue Rootsi tehase avamine Väesteråsis ning Eestis asuvate ettevõtete liitmine.

Efektiivsus ja jätkusuutlikkus fookuses

Viimasel aastal on Harju Elektris panustatud tugevate majasiseste lean-ekspertide abiga lean-metoodika juurutamisse ja jätkusuutlikkuse (ESG) valdkonna edendamisse. Tänu sellele pääses Harju Elekter „Ettevõtluse auhind 2023“ konkursil kestliku ettevõtte kategoorias TOP 10 hulka. Kuna konkurss kestab, on võimalik saavutada veelgi kõrgem koht. Konkursil hinnatakse Harju Elektri panust ühiskonna jätkusuutlikkusse arengusse, ESG-põhimõtete rakendamist ning silmapaistavaid tegevusi energiatõhususe saavutamiseks.

Usaldusväärne partner

Kliendid peavad Harju Elektrit jätkuvalt tugevaks ja usaldusväärseks partneriks. Seda fakti toetab muuhulgas see, et CERNi suurim eestimaine partner on Harju Elekter. Samuti see, et käesoleva aasta augustis õnnestus võita Eesti Energia hange komplektalajaamade, jaotuspunktide ning seadmete tarnimiseks.

Dividendikuningas

Börsiettevõttena on Harju Elektri üks peamistest eesmärkidest aktsionäride vara kasvatamine. Kuna Harju Elekter on olnud läbi ajaloo kasumlik ettevõte, siis on see võimaldanud järgida 26 aastat traditsiooni maksta iga-aastast dividendi oma aktsionäridele. Ka möödunud kevadel ei jäetud aktsionäre palgapäevata. Tänu järjepidevusele on Harju Elekter kõige pikema ajalooga dividendimaksja Tallinna börsi ajaloos ning pälvinud Äripäevalt hellitavalt dividendikuninga nimetuse. Tiit Atso sõnul on juhatuse eesmärk Tallinna börsil olla n-ö dividendiaktsia ja pakkuda oma aktsionäridele vähemalt 5-protsendilist stabiilset dividenditootlust aastas.

Ühiskondlik aktiivsus

Äritulemuste kõrval peab Harju Elekter oluliseks olla aktiivne ja osavõtlik kogukonna liige ning toetab oma tegevusvaldkonnaga seotud sektori arengut riikides, kus asuvad ettevõtte äriüksused ja töötajad. Ka Tiit Atso eestvedamisel tähtsustab Harju Elekter koostööprojekte haridusasutustega, et arendada ja populariseerida inseneriharidust. Lisaks Harju Elektri-nimelistele stipendiumidele ja õpperingkäikude korraldamisele on Harju Elekter 2016. aastast kuldsponsor tudengivormeli (Formula Student Team Tallinn) meeskonnale, mis koondab Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengeid.

Harju Elekter on teinud koostööd Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja RiigikaitseEdendamise SA-ga, et abistada ja toetada Ukraina haiglaid, kaitseväe meditsiinipersonali ning võitlejaid. Kevadel võeti vastu otsus tagada kõigile Kaitseväe ja Kaitseliidu õppustest osavõtvatele töötajatele kehtiv töötasu täies mahus.

Kuidas võitja selgub?

Võitja selgub žürii ning Tööstusuudised.ee ja Äripäeva lugejate häälte liitmisel (mõlemal on 50-protsendiline osakaal). Oktoobris saavad lugejad tutvuda kõikide kandidaatidega, kelle hulgast valib žürii esikolmiku. Seejärel saavad lugejad esikolmikust valida oma lemmiku. Võitja selgub 15. novembril Viimsi Artiumis toimuval konverentsil „Tööstuse äriplaan 2024“.

Konkursi žüriisse kuuluvad Aasta tööstur 2022 ja Milremi juht Kuldar Väärsi, ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, EASi ja Kredexi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran ning Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.