Püünispuudeks valitakse vigastatuid, nõrgestatuid või kasvus alla jäänuid kuuski, mis on kahjustuskollete läheduses. Kevadisteks püünispuudeks sobivad ka sügis-talvised tormimurru, -heite ja lumemurru kuused. Püünispuude asukoht peaks jääma kolde lähedale ning asukoha valikul peab arvestama ka seda, et püünispuud ning ka lähedalasuvad puud, mis on üraski poolt asustatud, tuleb metsast mõne nädalaga pärast puude asustamist välja vedada.
Seotud lood
Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et intensiivne tegevus hakkas pihta mai alguses. Üraskile sobivad soojad ilmad on nende arvukust suurendanud.
Erametsaomanikel tasub teada, et mais saabunud kevadsoe on toonud metsadesse kuuse-kooreüraskid, kellel tuleb silm peal hoida ning vajadusel kaitsta oma metsa üraskikahjustuste eest.
Eesti tööstusettevõtted seisavad silmitsi kasvava vajadusega automatiseerida protsesse, tõsta tootmise efektiivsust ja langetada paremaid otsuseid andmete põhjal. Masinõpe pakub lahendusi, mis veel mõni aasta tagasi olid kättesaadavad vaid suurkorporatsioonidele, kuid täna saavad neid rakendada ka keskmise suurusega tootmisettevõtted. Küsimus pole enam selles, kas masinõpet vaja on, vaid kuidas seda nutikalt rakendada.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele