Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine.

- Üraskikahjustused kuusel.
- Foto: Toomas Kelt
Püünispuudeks valitakse vigastatuid, nõrgestatuid või kasvus alla jäänuid kuuski, mis on kahjustuskollete läheduses. Kevadisteks püünispuudeks sobivad ka sügis-talvised tormimurru, -heite ja lumemurru kuused. Püünispuude asukoht peaks jääma kolde lähedale ning asukoha valikul peab arvestama ka seda, et püünispuud ning ka lähedalasuvad puud, mis on üraski poolt asustatud, tuleb metsast mõne nädalaga pärast puude asustamist välja vedada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et intensiivne tegevus hakkas pihta mai alguses. Üraskile sobivad soojad ilmad on nende arvukust suurendanud.
Erametsaomanikel tasub teada, et mais saabunud kevadsoe on toonud metsadesse kuuse-kooreüraskid, kellel tuleb silm peal hoida ning vajadusel kaitsta oma metsa üraskikahjustuste eest.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.