Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine.

- Üraskikahjustused kuusel. Foto: Toomas Kelt
Püünispuudeks valitakse vigastatuid, nõrgestatuid või kasvus alla jäänuid kuuski, mis on kahjustuskollete läheduses. Kevadisteks püünispuudeks sobivad ka sügis-talvised tormimurru, -heite ja lumemurru kuused. Püünispuude asukoht peaks jääma kolde lähedale ning asukoha valikul peab arvestama ka seda, et püünispuud ning ka lähedalasuvad puud, mis on üraski poolt asustatud, tuleb metsast mõne nädalaga pärast puude asustamist välja vedada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et intensiivne tegevus hakkas pihta mai alguses. Üraskile sobivad soojad ilmad on nende arvukust suurendanud.
Erametsaomanikel tasub teada, et mais saabunud kevadsoe on toonud metsadesse kuuse-kooreüraskid, kellel tuleb silm peal hoida ning vajadusel kaitsta oma metsa üraskikahjustuste eest.
Veebruaris tähistab 25. tegevusaastat tuleohutussüsteemide projekteerija, paigaldaja ja hooldaja Firetek OÜ, kes on tuleohutussüsteeme välja töötanud ning paigaldanud väga paljudele Eesti suurematele äriobjektidele. Ühe asutaja, ettevõtte juhi Georg Kanguri sõnul on nende eesmärk viia tuleohutus uuele tasemele ja võtta eksperdina osa sellealaste seaduste ning nõuete väljatöötamisest.