Metsa- ja puidutööstust peab pigem oluliseks või väga oluliseks Eesti majandusele 80% vastanutest, maapiirkondades pigem oluliseks või väga oluliseks tööandjaks 74% vastanutest. Tõusnud on avalikkuse hinnang ka sektori keskkonnasõbralikkusele.
- Puidutööstused on olulised tööandjad eelkõige maapiirkondades. Foto: Raul Mee
“Viimastel aastatel plahvatuslikult arenenud tehnoloogiad lubavad toota puidust pea kõike, mida täna toodame taastumatutest ressurssidest, alates kõrghoonetest ja lõpetades meditsiinitarvikute ning akutehnoloogiatega. Eesti kui metsarikka riigi jaoks tähendab see suurt potentsiaali ja võimalust luua väärtust nii rohepöörde kui nutika ja keskkonnahoidliku ühiskonna ülesehitamisel,” ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased kaks aastat olid väga head, aga eelolev tuleb kindlasti kehvem, ennustas käsitöö palkmaju tootva Hobbitoni tegevjuht Andrus Prangli vastuses Tööstusuudiste arvamusliidrite küsitlusele. Sama meelt on ka teised puidusektoriga seotud tööstusjuhid.
Uuringufirma Norstat värskest uuringust selgub, et 86% Eesti elanikest peab metsa- ja puidusektorit Eesti majandusele oluliseks. Sektori panust riigi majandusruumi hindab kõrgeimalt vanuserühm 18-29, mille liikmetest omab nimetatud seisukohta 88%.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 6. jaanuaril toetuse ettevõtetele, et suurendada jäätmete ringlussevõttu. Toetust saab küsida ettevalmistavateks tegevusteks, jäätmete ringlussevõtuks ning andmetega seotud digilahenduste väljatöötamiseks.