Tartu Ülikooli teadlaste esialgne analüüs näitab, et Eesti metsade olukorda hindava iga-aastase uuringu – metsainventuuri (SMI) alusandmed ja metoodika on tervikuna usaldusväärsed.

- SMI tulemusi tõlgendatakse avalikkuses nagu metsandust üldse - kes näeb metsa, kes raiesmikku.
- Foto: Toomas Kelt
Keskkonnaagentuur viib Eesti metsades igal aastal läbi SMI nime kandva uuringu, saamaks võimalikult täpne ülevaade meie metsade seisukorrast, metsavarust ja raietest. Uuringus kasutatakse andmeid, mis kogutakse nii alalistelt kui ka ajutistelt mõõtmisaladelt ehk proovitükkidelt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sellekevadine suurim metsaandmete ülevaade näitas, et metsa meil veel jätkub. Raiemaht on juba mitmendat aastat stabiilne, metsa osakaal vähenenud ei ole, kuid metsa tagavara väheneb. Seda kõike näitab SMI ehk statistiline metsainventuur. Andmeid metsa kohta on palju ja neis aitab lugejal selgust saada Keskkonnaagentuuri metsaosakonna spetsialisti Madis Raudsaar.
Keskkonnaagentuuri 2021. aasta metsavarude andmed näitavad, et Eestis on jätkuvalt metsa üle poole riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 30,3 protsendini. Eksperthinnangu kohaselt ulatus 2021. aasta raiemaht 10,6 miljoni tihumeetrini.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.