Narva linnavolikogu kiitis eile ühehäälselt heaks detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise algatamise, mis käivitab ettevalmistustööd Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise tehase rajamiseks Balti Elektrijaama territooriumi vahetusse lähedusse.

- Põlevkivitootmise jääkidest võiks saada väetis.
- Foto: Andras Kralla
Narva linnapea Katri Raik ütles, et Narva elanikud andsid täna selgelt märku, et nad tahavad olla osalised Põhjamaade suurimas ringmajandusprojektis. “Narval on suur potentsiaal kasvatada selle projektiga Eesti majanduse konkurentsivõimet ning olla kliimaneutraalsuse, rohepöörde ja ringmajanduse eestvedaja,” lisas Raik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ragn-Sells esitas Narva linnavolikogule avalduse algatada detailplaneering põlevkivituha väärindamise tehase rajamiseks aastal 2028 Balti Elektrijaama territooriumile. Asukoha valikul sai määravaks tuhamäe vahetu lähedus, olemasolev tööstusinfrastruktuur ning minimaalne mõju kohalikule elukeskkonnale.
Narva rajatav Ragn-Sellsi põlevkivituhkade väärindamise tehas võib pakkuda leevendust väetisekriisile. Koostöös Eesti Maaülikooli ja põllumajandusettevõtjatega alustatakse sel sügisel testidega, kuidas saab tulevikutehase kõrvalmaterjali abil kõige efektiivsemalt tõsta Eesti põldude viljakust.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.