„Taastuvenergia on poliitiline valik. Eesti ei ole jõuliselt reageerinud energiasektori vajadustele ja teised riigid on initsiatiivi enda kätte haaranud. Pikaajaliste poliitiliste sõnumite välja ütlemine kindlamal toonil ja rohkema kindluse pakkumine investoritele on puudu. Seetõttu läheb raha Leetu ja Poola,“ selgitas Kirikal Pärnu finantskonverentsil mõjukate finantsjuhtide vestlusringis.
Näiteks on Leedul tema sõnul plaan tuua kaheksa aasta pärast seitse gigavatt-tundi päikese- ja tuuleenergiat, nii merel kui maal, turule. „Kui see juhtub, siis meil pole Eestis eriti midagi teha. Välja arvatud salvestusvõimalused, kuid sellegi osas pole ka veel poliitilist kokkulepet, mis puudutab näiteks hüdropumpjaama rajamist Paldiskisse," kommenteeris ta.
Pikemalt saab lugeda Äripäevast.