Kui Soomes läheb kutsekooli 60 protsenti noortest, siis Eestis läheb üle 70 protsendi gümnaasiumisse, tõi suurtööstur Enn Veskimägi hiljuti Äripäeva raadio saates "Tööstusuudised eetris" välja ühe haridussüsteemi kitsaskoha ja lisas, et kogu Eesti haridussüsteem vajaks reforme.

- Enn Veskimägi
- Foto: Andres Haabu
Vajame poliitilist otsust, kui palju noori pääseb õppima gümnaasiumisse ja kui palju läheb kutsekooli, sest praegu suuname noori justkui jõuga gümnaasiumis poole, märtsis EY aasta ettevõtja galal elutööpreemia vastu võtnud mööblitööstuse Standard omanik Enn Veskimägi. "Üks näide oli Tallinnas kutsehariduskeskuses, kus mehhatroonikute kaks gruppi ei tulnud täis ja samal ajal oli näiteks tütarlaste küünetehnikute konkursil 30 kohale 90 tahtjat. Kogu haridus vajab reforme, see on selge," märkis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.