Meil ei kiputa just sageli mõtlema sellele, kui suur osa maakoores leiduvatest elementidest meid igapäevaselt ümbritseb. Ainuüksi selliste argiste abimeeste nagu nutitelefonid, autod, potid-pannid ja muu tootmiseks tuleb maapõuest välja tuua palju materjale. Kust need olulised toormed pärinevad ja kuidas käib uute maapõue rikkuste avastamine, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadlane Rutt Hints.
Euroopa enda üheks metallirikkaimaks piirkonnaks loetakse aga Soome ja Rootsi jäävaid Fennoskandia kilbi alasid, kus leidub nii kulla, kroomi, raua, nikli vase kui ka mitmete teiste metallide toormeid. Fotol Põhja-Soome.
  • Euroopa enda üheks metallirikkaimaks piirkonnaks loetakse aga Soome ja Rootsi jäävaid Fennoskandia kilbi alasid, kus leidub nii kulla, kroomi, raua, nikli vase kui ka mitmete teiste metallide toormeid. Fotol Põhja-Soome.
  • Foto: Pixabay
Maavarade avastamisele on minevikust külge jäänud teatav seikluslik või romantiline alatoon, meenutagem kasvõi lugusid kullaotsijatest. Tänapäeval kasutatakse maapõue uurimiseks teaduslikke meetodeid on ja sellele eelneb ulatuslik eeltöö.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.06.26, 13:15
Tõstelahendused peavad aitama vältida ettevõtete kõige kallimat kulu – seisakuid
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele