Autor: Sigrid Kõiv • 21. veebruar 2020

Palgalagi on metallitööstuses juba väga aktuaalne teema

Seoses töötajakohase käibe langusega masina- ja metallitööstuses võib ka palgalagi olla juba väga aktuaalne teema, ütleb Makron Estonia kliendisuhete ja projektide juht Raul Uhs.
Makron Estonia kliendisuhete juht Raul Uhs
Foto: Makron Estonia

Masina- ja metallitööstus Makron Estonia kliendisuhete ja projektide juht Raul Uhs ütleb äsja Äripäeva Infopanga poolt koostatud metallitööstuse kvartaliraportis, et viimases kvartalis täheldatav sektori palgataseme ja töötajate arvu langus näitab selles osas teatud leevenemist.

"Siiski viitab töötajakohase käibe langus ka sellele, et tellimuste maht liigub vähenevas trendis ja koondkäibe kasv võib sel aastal pidurduda," märkis Uhs. "Selles vaates on palgalagi juba väga aktuaalne teema, kuigi elukalliduse tõusust tulenev palgasurve leevendumine ei ole hetkel veel eriti tuntav."

Järgneb intervjuu Makron Estonia kliendisuhete ja projektide juhi Raul Uhsiga.

Sektori koondkäive on aastaga kasvanud 7,3 protsenti. Samas on töötajate arv viimases kvartalis veidi kahanenud ja sellega koos on kahanenud ka keskmine palk. Kuidas saab sektor hakkama väheneva tööjõuga?

Eelmise aasta tulemused olid oodatust natuke paremad, aga kardetud langus toimus ikkagi. See hakkas mõjutama aasta viimast kvartalit, kus ongi näha töötajate arvu, töötajakohase käibe ja keskmise töötasu langus.

Küsimus ei olegi ehk enam nii palju tööjõupuuduses. Globaalne konkurents tiheneb ja sellega kaasneb hinnasurve, mis sunnib rahvusvahelisi kliente suunama tellimusi madalama kulutasemega lähiriikidesse. Ettevõtted peavad konkurentsivõime tõstmiseks leidma üha uusi võimalusi liikumaks suuremat lisandväärtust andva teenuse osutamise poole ja samas kasvatama tööjõumahuka tootmise kuluefektiivsust.

Kui esimene on suures osas ettevõtete enda teha, siis hüppeliselt suurenenud tootmise sisendkulude ja üldise elukalliduse tõusu osas jäävad ettevõtjate võimalused piiratuks. Siin on oodatud ka avaliku sektori tähelepanu Eesti üldise majanduskeskkonna konkurentsivõime parandamiseks.

Pane tähele!

Äripäeva Infopanga koostatud metallitööstuse I kvartali raportit on võimalik soetada Äripäeva e-poest.

Sektori keskmine töötasu on üle Eesti keskmise, samuti on palgatõus Eesti keskmisel tasemel. Kuidas kommenteerite sektori palgadünaamikat? Millal võib palgalagi ette tulla?

Hoidmaks sektoris kvalifitseeritud tööjõudu, tuleb töötasu hoida keskmisest mõnevõrra kõrgemal tasemel, ent tänases konkurentsisituatsioonis tuleb see kohati jätkusuutlikkuse arvelt.

Samas näitavad viimases kvartalis täheldatav sektori palgataseme langus ja töötajate arvu langus selles osas teatud leevenemist. Siiski viitab töötajakohase käibe langus ka sellele, et tellimuste maht liigub vähenevas trendis ja koondkäibe kasv võib sel aastal pidurduda. Selles vaates on palgalagi juba väga aktuaalne teema, kuigi elukalliduse tõusust tulenev palgasurve leevendumine ei ole hetkel veel eriti tuntav.

Kuidas vaatate renditööjõu temaatikale? Töötlev tööstus on võõrtööjõu seas populaarne. Samuti on töötajate põud praegu kõigi tööstuste kõige suurem probleem. Kas riik võiks astuda samme, et võõrtööjõudu oleks lihtsam väravata, või peaks riik hoopis toetama tööstusi investeerimisel, et oleks vähem töökäsi tarvis?

Tööjõupuudus on probleemiks peamiselt kvalifitseeritud tööjõu osas. Ettevõtjad ilmselt eelistaksid kohalikku tööjõudu, aga sellega on raskusi vaatamata üle Eesti keskmise ulatuvale palgatasemele. Kohalik kvalifitseeritud tööjõud on ilmselt juba suuresti hõivatud mujal, et teenida siinse elukalliduse tõusuga toimetulekuks vajalikku töötasu. Selles vaates on teatud sektorite jätkusuutlikkuse tagamiseks renditööjõu selgem reguleeritus ilmselt vajalik, vastasel korral need töökohad võivad kaduda.

Nii on Eestis tootmise sulgenud ettevõtted viinud töökohti Leetu, kus jätkusuutlikust tagava tööjõu kättesaadavus on paremini reguleeritud. Pole kindel, kas toetused vähem tööjõumahukasse tootmisse investeerimiseks on piisav meede küsimuse lahendamiseks - sektoris on täna siiski valdavalt tegemist projektipõhise allhanketeenusega, kus sellistel lahendustel on piiratud efekt.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077