Palgalagi on metallitööstuses juba väga aktuaalne teema

Eelmise aasta tulemused olid oodatust natuke paremad, aga kardetud langus toimus ikkagi. See hakkas mõjutama aasta viimast kvartalit, kus ongi näha töötajate arvu, töötajakohase käibe ja keskmise töötasu langus.

Küsimus ei olegi ehk enam nii palju tööjõupuuduses. Globaalne konkurents tiheneb ja sellega kaasneb hinnasurve, mis sunnib rahvusvahelisi kliente suunama tellimusi madalama kulutasemega lähiriikidesse. Ettevõtted peavad konkurentsivõime tõstmiseks leidma üha uusi võimalusi liikumaks suuremat lisandväärtust andva teenuse osutamise poole ja samas kasvatama tööjõumahuka tootmise kuluefektiivsust.

Kui esimene on suures osas ettevõtete enda teha, siis hüppeliselt suurenenud tootmise sisendkulude ja üldise elukalliduse tõusu osas jäävad ettevõtjate võimalused piiratuks. Siin on oodatud ka avaliku sektori tähelepanu Eesti üldise majanduskeskkonna konkurentsivõime parandamiseks.

Hoidmaks sektoris kvalifitseeritud tööjõudu, tuleb töötasu hoida keskmisest mõnevõrra kõrgemal tasemel, ent tänases konkurentsisituatsioonis tuleb see kohati jätkusuutlikkuse arvelt.

Samas näitavad viimases kvartalis täheldatav sektori palgataseme langus ja töötajate arvu langus selles osas teatud leevenemist. Siiski viitab töötajakohase käibe langus ka sellele, et tellimuste maht liigub vähenevas trendis ja koondkäibe kasv võib sel aastal pidurduda. Selles vaates on palgalagi juba väga aktuaalne teema, kuigi elukalliduse tõusust tulenev palgasurve leevendumine ei ole hetkel veel eriti tuntav.

Tööjõupuudus on probleemiks peamiselt kvalifitseeritud tööjõu osas. Ettevõtjad ilmselt eelistaksid kohalikku tööjõudu, aga sellega on raskusi vaatamata üle Eesti keskmise ulatuvale palgatasemele. Kohalik kvalifitseeritud tööjõud on ilmselt juba suuresti hõivatud mujal, et teenida siinse elukalliduse tõusuga toimetulekuks vajalikku töötasu. Selles vaates on teatud sektorite jätkusuutlikkuse tagamiseks renditööjõu selgem reguleeritus ilmselt vajalik, vastasel korral need töökohad võivad kaduda.

Nii on Eestis tootmise sulgenud ettevõtted viinud töökohti Leetu, kus jätkusuutlikust tagava tööjõu kättesaadavus on paremini reguleeritud. Pole kindel, kas toetused vähem tööjõumahukasse tootmisse investeerimiseks on piisav meede küsimuse lahendamiseks - sektoris on täna siiski valdavalt tegemist projektipõhise allhanketeenusega, kus sellistel lahendustel on piiratud efekt.