Tööstus on rahvusvaheline ning ettevõtete ekspordi ning investeerimisvõimekuse tõstmiseks välisturgudel tuleb kõigi meetmete ning toetuste puhul vaadata, kuidas on vastavat valdkonda toetatud konkurentriikides.
Eelkõige puudutab see Lätit ja Leedut sisendhindade osas ning Soomet ja Rootsit tegevuste osas, millega toetatakse ettevõtete tõusu globaalsetes väärtusahelates. Riigisiseselt on vajalik tootmisega seotud pikkade väärtusahelate tekke ning arengu toetamine ning tööstuse rahvusvahelistumist toetav ekspordipoliitika ja äridiplomaatia.
Vajalik on tagada töösussektori vajadustele vastavate finantsinstrumentide pakkumine. Piisav ja efektiivne finantsvahendite pakkumine aitab suurendada tootlikkust ja parandab otseselt nii ettevõtete kui ka riigi konkurentsivõimet. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia alusel loodud Äridiplomaatia strateegia käsitleb tegevusi ekspordivõimekuse suurendamiseks ning välisinvesteeringute kaasmiseks ning need on abiks ka tööstusettevõtetele. Senisest enam tuleb välisinvesteeringute meelitamisel pöörata tähelepanu investeeringu profiilile ja mõjule SKP-sse. Sobiva väärtuspakkumise kujundamine peab hõlmama nii pidevat konkurentsikeskkonna analüüsi kui ka investori järelteenindust. Siin on oluline roll neil tööstusettevõtetel, kel on positiivseid kogemusi, näiteks väliskapitali kaasamise ning selle mõjuga ettevõtte ekspordivõimele.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.