Autor: Harro Puusild • 31. jaanuar 2020

"Eeltöö algab tooteanalüüsiga ehk vaadatakse toodet sellest nurgast, kuidas oleks see toode robotiga keevitatav," ütles Invar Naams, kes esineb 11. märtsil konverentsil "Tark Tööstus: robotid praktikas".

Veel andis Naams saates nõu, et roboti valimisel tuleks kindlasti arvestada seda, kui lähedal on tehniline tugi, juhuks kui robotiga midagi juhtub või tekib mingi probleem.

Jätkub intervjuu Invar Naamsiga.

Invar, kuidas tööstusrobotite maailma sattusite ja kuidas end kirjeldaksite?

Olen koolitaja, nõuandja, innustaja, lahenduste leidja ja teostaja. Olen Soome tööstusettevõtetele toeks siis, kui nad on robotit hankimas või juba hankinud ja tekkinud on mingisugused probleemid. Seda tööd olen teinud Soomes paarkümmend aastat.

See, kuidas sellele tööle sattusin, oli mingil määral juhus ja mingil määral mitte. Tegin Tallinna Tehnikaülikoolis diplomitöö robottehnika vallas ja töötasin samas koolis. Mind kutsuti mõneks nädalaks Soome Lappeenranta Tehnikaülikooli, mis oli siis ja on ka praegu Soome keevituskoolituse ja teadustöö tipus olev ülikool. Sinna oli hangitud keevitusrobot ja hakkasin selle kallal siis tööle. Mul oli tõesti väga suur huvi ja uudishimu, kuidas panna omavahel kokku kaks nii erinevat valdkonda nagu robootika ja keevitamine. Kas seal on mingisuguseid metoodikaid või juhiseid, kuidas seda teha? Kas seda on võimalik matemaatiliselt kirjeldada? Oli väga palju erinevaid küsimusi ja neid uurides kulus aeg märkamatult.

Mul paluti ülikoolis veel olla ja siis veel veidi - nii et olin seal teadurina, lektorina ja projektijuhina kokku kaheksa aastat.

Väga lühikesest perioodist sai siis kaheksa aastat.

Pärast esimest kolme nädalat avaldasin oma mõtteid, et mida võiks selles valdkonnas uurida ja kuidas uurida. See tõenäoliselt siis pakkus tollasele professorile huvi ja seetõttu ta palus mul veel sinna jääda.

Üsna pea tulid ka ettevõtete projektid, kus oli vaja lahendada mingid probleemid. Osalesin ka nendes ja nii järjest paluti jääda ja nii see kaheksa aastat kokku tuli.

Hea sõna levis kiiresti siis.

Kui sa nüüd pead silmas seda, et hästi tehtud töö, mis… see levis tõesti. Ja muidugi osalemised seminaridel, koolistustel - need aitasid kaasa sellele, et ettevõtete huvi minu teadmisi ja kogemusi kasutada oli päris suur. Seetõttu leidsin pärast kaheksat aastat ülikoolis, et võib-olla oleks õige aeg oma ettevõte rajada.

Tulekul konverents "Tark Tööstus: robotid praktikas"

Robomente OY koolitaja ja tööstusrobotite ekspert Invar Naams esineb konverentsil ettekandega "Robotid - ettevalmistus, valik, tasuvus ja müüdid".

Lisaks räägivad kogemustest: Orkla Läti, Ericsson Eesti, Fortaco, Hyrles, Interchemie Werken De Adelaar.

Vaata programmi ja registreeri kuni 3. veebruarni soodushinnaga SIIN.

Kolme või enama osaleja puhul erihind!

Selle ettevõtte nimi on Robomente OY. Kuidas ettevõttel Soomes läheb, mida igapäevaselt teete?

Robomente elab hästi, tegevus on väga mitmekülgne. Suuremad tööd on sellised, et alustame etapist, kus ettevõtte juhil või omanikul tekib mõte, et kas minu firmas võiks olla robot. Ja see olekski kõige parem aeg projektiga alustada, sest juba selles etapis on palju asju, mida tuleb tähele panna ja teada.

Sealt edasi tooteanalüüsist kuni selleni välja, et mõtleme läbi, millist robotkompleksi oleks vaja, kuidas see hankida, kuidas juurutada, kuidas programmid luua, kuidas kasutajad koolitada. Selline tervik algusest ehk ideest kuni keevisõmbluseni välja on kõige suurem projekt.

Aga tihti on ka selliseid töid, kus kliendil on robot juba pool aastat, aasta või mõnel juhul mitu aastat olnud ja tundub, et asi ei lähe nii hästi või efektiivselt nagu võiks. Siis palutakse abi. Vahel saab väiksema nõuandega hakkama ja mõnikord tuleb ka natuke rohkem tööd teha, tuleb ära teha need tööd, mis on kunagi tegemata jäänud. Ehk siis sellel hetkel, mil robotid juurutati, on mõned asjad tegemata jäänud. Siis tuleb need asjad ikkagi ära teha, see nii-öelda vundament laduda ja sealt edasi uut süsteemi tegema - süsteemi, mis töötaks efektiivsemalt ja oleks kasutajasõbralikum.

Milline peaks olema eeltöö enne roboti ostmist?

Eeltöö algab tooteanalüüsiga ehk vaadatakse toodet sellest nurgast, kuidas oleks see toode robotiga keevitatav. Kas on vaja teha mingisuguseid muudatusi konstruktsioonis, et saaksime robotiga paremini keevitada? Või on mõistlik teha mingisuguseid muudatusi, et robotkeevitamisel keevitusvõimsusi tõsta? Siis edasi vajadusel rakise konstrueerimine, et rakis ei jääks roboti teele ette. Siin on tihti hea kasutada graafilise simulatsiooni tööriistu.

Edasi on robotkompleksi suuruse valimine vastavalt tootele, mis annab meile ligilähedase teadmise kompleksi hinnast ehk investeeringu suurusest. Siis sealt edasi saame juba ka mõelda, milline on investeeringu tasuvusaeg, kui me teame, mis on investeeringu suurus ja mida robot meile annab. Milline on rahaline võit, kas robot keevitab ööpäevaringselt, kas ta keevitab kaks korda kiiremini kui käsikeevitaja? Kolm, neli või viis korda kiiremini? Mida saame rahaliselt?

Ja siis saab juba teha otsuse, kas hankida robot või mitte.

Kui see protsess on läbitud, siis enne roboti ostmist tuleb võtta pakkumised. Et saada võimalikult hea pakkumine, tuleb ka roboti müüjale üsna täpselt soove kirjeldada, et millist robotkompleksi soovime. [Tuleb] mõelda läbi, millised on meie tulevikuarengud. Kas meie tooted näiteks gabariitidelt kasvavad, et ei juhtuks nii, et kui robotkompleks tuleb, siis on ta juba nii-öelda pool numbrit väiksem.

Kui palju on ettevõtteid, kes sellist eeltööd ei tee või eksivad selles?

Väga palju. Kahjuks väga palju. See ikkagi jääb tegemata siis, kui roboti hankimisest innustutakse. Tihti see rahaline kalkulatsioon muidugi tehakse, et tagasimaksuaeg on meile sobiv, aga [nõrgaks jäävad] tooteanalüüs ja roboti kasutajale või operaatorile vajalikud abivahendid, tabelid, mõõtmised, robotkompleksi abi- või füüsilised punktid, et kui robot kuhugi vastu põrgates või end ära lõhkudes nii-öelda kodu ära kaotab, leiaks ta algse koha üles. [See on] väga lihtne asi, üks täpikene kuskil, aga kui seda ei ole tehtud, siis me ei leia seda algset kohta üles. Mis tähendab, et kõik programmid, mis on tehtud enne seda, tuleb ümber või uuesti teha. Ja kui neid programme on palju, siis see on väga suur töö.

Üks robotkompleksi väärtustest, millest tihti aru ei saada, on programmid. Siinkohal olen tihti toonud sellise võrdluse, et enam ei ole meil plaadimängijaid ja harva on näha ka CD-plaate, kõik on meil arvutis või mälupulgal või telefonis. Kui ostame plaadimängija, siis see maksab midagi. Me ostame paar plaati, aga need väga palju ei maksa. Kui mõtleme, et mõne aja pärast on meil plaadikogus sadu ja sadu plaate ning mis on nende hind, siis võrreldes selle plaadimängijaga on plaatide hind väga suur. Need plaadid on roboti puhul nagu programmid - selle programmi tegemine võtab aega. Kui meil on vaja programmi muuta, siis see võtab jällegi aega.

Me peame kuidagi püüdma kindlustada seda, et meil oleks esiteks koopiad nendest [programmidest] ja teiseks, et kui see robot asukoha ära kaotab, siis saaksime kodukoha üles leida, nii et need programmid ikkagi töötaks.

Robotite pakkujaid turul jagub. Kuidas pakkujate vahel valida?

Tegelikult räägitakse roboti hankimisest ja valikust, aga väga harva [aitab] või peaaegu üldse ei aita meid ainult roboti hankimine. Robot ise ei maksa eriti palju, aga ta üksi ei tee ka tegelikult mitte midagi.

Kui võrdleme tööstusrobotit näiteks autoga või auto hankimisega, siis autoga saame pärast ostu kohe sõitma hakata. Kui ostame roboti, siis ma võrdleksin seda automootoriga - ostame mootori, aga sellega ei sõida me veel kuhugi. Meil on roboti ümber ka palju muid asju vaja ja see moodustab robotkompleksi, mida valime vastavalt meie tootele.

Siis tuleb kompleksi lahendus kas ise välja mõelda või küsida seda robotite müüjatelt. Tihti on nii, et ega see esimene lahendus alati kõige optimaalsem pruugi olla. See on ka arusaadav, sest müüja pakub sageli standardlahendust. Aga kas see on meile parim? Seda tuleb analüüsida.

Ma muidugi rõhutan seda, et see kompleks ei tohi olla liiga väike, aga vahel jällegi innustutakse ja ostetakse liiga suur - valik käib toote järgi. Ja edasi [tuleb vaadata], milline müüja millist kompleksi suudab pakkuda. Mida rohkem paindlikkust me kompleksilt eeldame, seda keerulisemaks see muutub. Vahel võib juhtuda, et kõik robotite müüjad ei olegi huvitatud väga keerulise kompleksi tarnimisest.

Aga kui meil on mõned pakkumised laua, siis tuleb läbi käia roboti omadused ja vaadata, mida pakutakse. Ja [tuleb] vaadata, millised on meile olulised omadused, et me need kindlasti ostaksime. Kui arvame, et meil täna neid vaja ei ole, aga homme siiski on, siis homme on hinnanumber juba teine.

Sageli on küsitud ka seda, et millise firma või valmistaja robot on kõige parem. Nii ei saa öelda, need on kõik tööstusrobotid, teevad oma tööd ühtemoodi hästi. Tihti öeldakse, et üks või teine robot on spetsiaalselt keevitusrobotiks mõeldud - see on müüt, see ei vasta tõele.

Aga kuidas siis otsust teha? Olen tihti naljaga pooleks öelnud, et eks te vaadake, mis värv teile kõige rohkem meeldib. Kuna mind on tihti palutud otsusele kaasa aitama, siis o [olulised] ikkagi omadused ja mingil määral ka hind. Üks oluline moment, mida kindlasti tuleks arvestada, on see, et kui lähedal on tehniline tugi, kui robotiga midagi juhtub või meil on mingi probleem. Kas saame abi kohe, kahe tunni pärast, homme hommikuks või kahe nädala pärast? Ma arvan, et see on üks olulisemaid kriteeriume, mida tuleks arvestada.

Nii et kõik robotid on head, aga miinus on operatiivne reageerimine probleemide korral.

Jah, see läheb miinuspoolele. Robotitega ei ole tänapäeval enam suuremaid probleeme, aga vahel võib siiski midagi sellist juhtuda, kui see tehniline tugi väga kaugel on, ei saa isegi telefonis nõuandmisega probleemi lahendatud.

Kuidas on lood robotite hindadega? Kas need on langenud?

Robotite hinnad on tulnud alla aastaid tagasi. Nüüd väga suurt trendi ei ole, et see hind kukuks, sest ma arvan, et ta on ikkagi üsna sellel tasemel, et suuremaid allahindlusi siin lähiaegadel näha ei ole.

Kindlasti huvitab kõiki, et mis see hind siis numbriliselt on? Kui sellise väiksema tööstusroboti hind võib praegu olla 25 000-30 000 eurot, siis kümmekond aastat tagasi oli see 50 000-60 000 eurot. Rõhutan siinkohal, et see on pelgalt roboti hind ja see robot ei tee veel midagi. Sinna on vaja näiteks haaratsit või keevitusseadet. Keevitamise puhul piisab vahel töölauast, aga väga palju efektiivsust lisab pöördlaud suuremate kompleksside puhul, kus robot on ühendatud portaaliga, mis siis robotit omakorda liigutab. Seal võib hind ulatuda sadadesse tuhandetesse.

Kuid selliste suurte robotsüsteemide puhul on loomulikult tooted suured ja seal on keevitusvõimsusi võimalik väga palju forsseerida - nii et robot teeb tõesti ära väga mitme mehe töö. Kui robotil on piisavalt tööd ja tasuvusaeg jääb alla kolme aasta, siis see ei peaks olema väga halb näitaja. Aga see tuleb läbi arvutada ja on võimalik mõelda, milline on keevitustehnoloogia toote keevitamisel robotiga, milline on keevituskiirus, toote keevitamiseks kulunud aeg, ja võrrelda seda ajaga, mis kulub toote keevitamiseks käsitsi ja praegu.

Mul tuleb meelde üks näide sellisest natuke suuremast tooted, mis ei olnud maksimaalne, aga numbrid jäid hästi meelde. See kaalus neli tonni ja seda keevitati käsitsi 44 tundi. Pärast robotiseerimisest keevitati seda toodet neli tundi ehk kümme korda kiiremini. See on hästi hea toode, seal oli selge vahe ja roboti hankimine oli väga põhjendatud. See ei tähenda, et see iga toote puhul nii on.

Kuhu robot ikkagi sobib? Masstootmisesse? Projektitootmisesse?

Robot on väga paindlik ja seepärast sobib ta igale poole, masstootmisesse loomulikult ka, aga sinna sobivad pigem automaadid ja nii neid seal ka kasutatakse, kuid kasutatakse ka roboteid.

Aga robot tähendab tänu oma paindlikkusele seda, et me saame robotit alati ümber programmeerida ja see annab võimaluse kasutada teda väiksema seeriaga toodete puhul. Kogu maailma robootikas on suund ikkagi see, et me jõuaksime niikaugele, et ka ühe toote valmistamine oleks efektiivne.

Siin võin jällegi tuua näite Soome laevatööstusest. Seal on robotkompleks ja mis on toodete arv? Seal on toode üks laev, sest järgmine on juba teistmoodi. Ometi on seal töötamas robot, aga tänu sellele, et see laev on võetud väiksemateks osadeks ja robot keevitab ühte õmblust. Aga ka see on üks toode selles laevas, sest iga õmblus on pisut erineva pikkusega. On mõned õmblused, mis on enam-vähem sama pikkusega, aga muus osas on see õmblus sirge ja vahel nurk. Sinna on tehtud üsna tore süsteem, mida olin ka ise loomas. Ehk siis keevitatav toode asetatakse põrandale roboti tööpiirkonda, mis on 6x24 meetrit. Robot sõidab üle tootest, skannib toote vastavalt saadud informatsioonile, genereerib keevitusprogrammi ja enne kui robot keevitama läheb, võib kasutaja anda veel lisainformatsiooni. Näiteks kSui ta ei soovi ühte või teist õmblust keevitada või soovib, et üks või teine õmblus oleks natuke suurem või väiksem. See protseduur võtab aega võib-olla minuti või veerand tundi, aga robotil on tööjärjekord näiteks kuueks kuni kaheksaks tunniks.

Nii et ka väiksema mahuga toodete keevitamisel võib robotist kasu olla. See, et meil on vaja masstootmist, on müüt. Muidugi tuleb alati rehkendada, kui palju meil tooteid on. Olen tihti öelnud, et võib-olla siis ei ole robotit õige hankida, kui ta viie päeva töö teeb ära kahe või kolme päevaga. Kuid võib-olla pean nüüd oma seisukohti muutma, sest tööjõupuuduse situatsioonis, kus mul ei ole ka kolmeks päevaks seda meest võtta, no las see robot siis olla, ta teeb kolme päevaga ära ja las kaks päeva seisab - kui see lõpuks investeeringuna tasuv on.

Ei maksa peljata roboti hankimist, tuleb teha rehkendused. Robotkompleksi hankimine ei ole enam üle mõistuse kallis.