Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstus 4.0 kui Euroopa konkurentsivõime suurendaja
Euroopa Liidu konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks peavad oluliselt suurenema ettevõtete investeeringud tööstuse kaasajastamisse ning jõupingutused ettevõtetele soodsaima keskkonna loomiseks peavad jätkuma, leiti Euroopa Komisjoni poolt korraldatud tööstuspoliitika sidusrühmade foorumil.
Kord aastas toimuv sidusrühmade foorum tõi kokku ligi 3000 valdkonna eksperti üle Euroopa, et üheskoos arutada Euroopa tööstuspoliitika kõige põletavamatel teemadel. Foorumi põhiline arutlusteema oli Euroopa tööstuse tulevik. Euroopa Liidu järgmisel rahastusperioodil (2021-2027) on fookuses kliimaneutraalsus ning seda toetav digitaalne üleminek. Nii on tööstuslike protsesside dekarboniseerimise kõrval andmed, robootika ning tehisintellekti ja masinõppe rakendused keskseks ka Tööstus 4.0 platvormidel igal pool Euroopas.
Konverentsil esitletud teemadering oli lai, kuid kõlama jäid mõtted ja ideed pikemaajalise edu tagamiseks, mis hoiaksid Euroopa konkurentsivõimelisena Hiina ja USA kõrval. Arutati ka peamisi väljakutseid, mis selle eesmärgi täitmist takistavad, ning lahendusi, mis on eelkõige suunatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEdes) robootika ning tehisintellekti rakenduste toetamisel.
Suured erinevused digiarengus
„Kuigi paljud majandussektorid on digitehnoloogiad kiirelt kasutusele võtnud, saame EL-i rahvusvahelist konkurentsivõimet suurendada vaid siis, kui Euroopa tööstuses kasutatakse digitaalseid lahendusi kõikides sektorites ja olenemata ettevõtte suurusest,“ ütles Euroopa Komisjoni digidirektoraadi (DG CONNECT) peadirektor Khalil Rouhana oma foorumil esitatud ettekandes. „Tänaseks aga on digitaalsel üleminekul kõige enam maha jäänud traditsioonilised sektorid (nagu ehitus-, tekstiili- ja terasetööstus) ning VKEd.“
Sektorite digitaalareng on tõepoolest EL-is üsna erinev - näiteks on digitaliseerimise osakaal 63% programmeerimises ja kõigest 4% ehituses ning 9% terasetööstuses. VKEd moodustavad 99% kõigist ettevõtetest, kuid vähem kui viiendik neist on suures osas digitaliseeritud. „Neid tuleb veelgi enam julgustada oma tööprotsesse digitaliseerima, kuna sageli puuduvad neil vahendid, mis on vajalikud digiüleminekuga üksi toime tulemiseks,“ leidis Rouhana.
Keeruliseks teeb asja ka see, et ELi digiareng on väga erinev ka piirkonniti, kusjuures mõned riigid – näiteks Soome, Rootsi, Holland ja Taani - on digitaalses üleminekus maailma juhtivate riikide hulgas. Eesti digitaalne edulugu on aga ka meid tippude hulka lennutanud. Tööstuspoliitika rohelises raamatus mõõdame Eesti tööstuse digiarengut Euroopa digitaalse majanduse ja ühiskonna indeksi digitaalsete tehnoloogiate kasutamise alamindeksi (DESI) alusel ning tänaseks oleme selles osas 2020. aasta eesmärgiks seatud sihttaseme juba ületanud.
Euroopa tööstus globaalsel turul
Foorumil toodi välja ka, et rahvusvaheline võrdlus näitab, et EL on tööstuse digitaliseerimisel üldiselt Põhja-Ameerika ja Aasia kõige arenenumatest riikidest maha jäänud. „Arvestades aga ELi turu suurust ja mahtu investeeringutele, on meil väga suur potentsiaal olla tööstuse digitaliseerimisel maailma esirinnas,“ leidis Hispaania tööstuse, kaubanduse ja turismi minister Reyes Maroto.
„Meie väljakutse aga on, et näiteks erinevalt USAst või Hiinast, on meie turg oluliselt rohkem killustatud kultuuriliste erinevuste ja liikmesriikide regulatiivsete piirangute tõttu. Ka domineerivad suured Hiina ja USA digiettevõtted turgu, piirates konkurentsi ja raskendades uute osaliste turule sisenemist,“ lisas Maroto.
Tööstusandmete osas on valitsev arvamus, et tarbijaturu suunaliste toodete arendus on Euroopa Liidu ettevõtete jaoks juba kaotatud mäng. Kuid tööstusseadmete, masinate, tarvikute jms tootmises ollakse endiselt tugevad. Seetõttu on ka uues tööstuspoliitikas kliimaneutraalsuse ja seda toetavate uute tehnoloogiate kõrval oluliseks just tööstusandmete teema.
ELi tööstuspoliitika suunad
Hetkel kuum
Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks on ELi tööstuspoliitika seadnud oma üheks prioriteediks ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, arengut kogu liidu ulatuses.
Nimelt on ainult üks viiest Euroopa Liidus tegutsevast VKEst kõrgelt digitaliseeritud, samas on väga suur osa majandusest nende kanda, esindades 99% kõigist Euroopa Liidus tegutsevatest ettevõtetest.
Eesmärgiga abistada VKEsid digitaalsel üleminekul, käivitas Euroopa Komisjon 2016. aastal siseturu programmi raamides Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse (Digitising European Industry), mille tuumaks oli nn Tööstus 4.0 platvormide võrgustik. Tegemist oli ülikoolides toimuvate arenduste toetamisele suunatud võrgustiku ja rahastamisega.
Selle üheks tegevuseks on aga olnud ka ettevõtetele teenuseid osutavate digitaalsete innovatsioonikeskuste (nn Digital Innovation Hubs) loomine. Tänaseks on Euroopa Liidus avatud üle 200 keskuse, mille kaudu saab ettevõtjatele kättesaadavaks avatud platvormid ja juurdepääs tööstuslikele andmeruumidele, et pakkuda väikeettevõtetele katsetamisvõimalusi ja teadmisi. Algatust rahastati ELi programmist „Horisont 2020“ ja Euroopa Regionaalarengu Fondist 11,5 miljardi euro ulatuses. Komisjoni hinnangul mobiliseerib see 2020. aastaks avaliku ja erasektori investeeringuid ligi 40 miljardi euro suuruses ning kavatseb jätkata digitaalse innovatsiooni rahastamist ka aastatel 2021–2027.
Uue rahastusperioodi kõige olulisemaks muudatuseks seoses Tööstus 4.0 platvormidega on nende ümberkujundamine digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikuks. Seda toetab nii rahastamise reformimine kui lisandunud rõhuasetus andmetele ja robootikale. Ka initsiatiivi korralduslik külg EL Komisjoni poolelt on muutunud – see kannab juba mõnda aega nime Digitising European Industry and AI. Erinevate tegevuste osas arvestatakse aga, et tegemist on tööstuse, telekomi ning oskuste poliitikasuundade ühisalaga.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele