Teadus- ja arendustegevusele kulutati 2018. aastal 365,6 miljonit eurot, mida on viiendiku võrra enam kui aasta varem, teatas statistikaamet.

- 30 protsenti teadus- ja arendustegevuse kuludest läks ülikoolidele.
- Foto: Julia-Maria Linna
Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulud kokku olid 155 miljonit eurot ja eelnenud aastaga võrreldes oli seda 8% võrra rohkem. Kulud suurenesid kõigis alamsektoreis, aga enim kõrghariduses, kus kasv oli eelnenud aastaga võrreldes 35%. Dünaamikat mõjutas uus tõukefondide rahastamise periood, mis algas 2017. aastal.
Eelkõige suurenesid kulud investeeringute tulemusel. Investeeringute maht suurenes kokku 46% ja märkimisväärselt nii kõrgharidus- kui ka riigisektoris. Ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris investeeringud aga vähenesid.
Tööjõukulud, mis moodustavad teadus- ja arendustegevuse kuludest enam kui poole, suurenesid eelnenud aastaga võrreldes 13%. Erand oli riigisektor, kus tööjõukulud vähenesid 8% võrra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigieelarvest tuli möödunud aastal 156 miljonit eurot ehk 43 protsenti. Selle hulka on arvatud ka ELi toetused. Suurem osa riigieelarvest pärit vahenditest läks kõrgharidussektorisse. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste hulgas oli riigi eraldatud raha osatähtsus 6%.
Ilmselt jääb praeguse kasvutempo juures kättesaamatuks eesmärk suurendada teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsust 2020. aastaks 3%-ni SKP-st.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.