Autor: Tööstusuudised.ee • 21. november 2019

Kolmapäeval, 20. novembril kogunes väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu juhtimisel tööstuspoliitika „Tööstus 2030“ ekspertkogu, kus arutati tööstusettevõtete juhtide ja erialaliitudega, kuidas suurendada sektori lisandväärtust, kasvatada eksporti ja investeeringuid ning tõsta sektoris kvalifitseeritud tööjõu osakaalu.

Minister Karu sõnul mõjutab tootlikkuse kasvu ja Eesti majanduse tugevust ennekõike tööstussektori võime enda positsiooni väärtusahelas jätkuvalt parandada. „Tugev ja konkurentsivõimeline tööstussektor on vundament, mis loob aluse majanduse kasvuks tulevikus ja võimalused teiste sektorite arenguks,“ selgitas Karu.

Eesti tööstussektori võimekuse kasvatamiseks peab suurendama Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet ning kasvatama sektori lisandväärtust, võttes arvesse ka riigi kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke.

„Riik ettevõtete tegevustesse ei sekku, kuid saab hoolt kanda ettevõtlust soodustava paindliku keskkonna loomise ning vähemate piirangute eest sellele keskkonnale. Seoses Euroopa Liidu kliimapoliitikaga peame tööstuspoliitika kujundamisel suuremat tähelepanu pöörama madalsüsinikumajandusele üleminekut toetavatele tegevustele. Need puudutavad kogu ühiskonda, sh nii kodanike käitumist tarbijatena, kõigi ministeeriumide seadusloomet ja tegevusi kui ka ettevõtete investeerimisotsuseid,“ sõnas Karu.

Kohtumisel leiti, et tööstuspoliitikast lähtuvad tegevused peaksid olema suunatud ettevõtete tarneahelate ja protsesside efektiivsuse ning tootearendusvõimekuse suurendamisele. See hõlmab nii tarneahelate ja tootmisprotsesside edasist automatiseerimist, andmetöötlusel ning robootikal põhinevate lahenduste laiemat kasutamist kui ka tootearendust.

Karu lisas, et ettevõtete lisandväärtuse suurendamise vajadus on ühine kõigile sektoritele, mistõttu rõhk tuleks suunata erinevatele koostöövormidele, eelkõige idu- ning tootmisettevõtete koostööle uute tehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel, aga ka riigi ning erasektori lähedasele, mõtestatud koostööle.

Ühtlasi leiti eile toimunud arutelus, et tööstussektorit peab hoidma rahvusvahelisena ning riigi tugi ettevõtetele uute turgude avamisel jätkub nii läbi erinevate eksporti toetavate tegevuste kui äridiplomaatia. „Selleks, et meie ettevõtted saaksid maailmaturul olla konkurentsivõimelised, peame jälgima ka seda, mida tehakse naaberriikides. Samas on eksportivate ettevõtete konkurentsivõime toetamisega välisturgudel samavõrra oluline toetada siseriiklikule turule suunatud tööstusettevõtete konkurentsivõimet, näiteks tagada tooraine kättesaadavus Eesti tööstusettevõtetele,“ ütles Karu.

Haridussuunad peaksid olema laiapõhjalise lähenemisega

Lisaks arutati kohtumisel, et kvalifitseeritud tööjõu puudus on sektori jaoks läbivaks oluliseks probleemiks. Kõige selgemad lahendused on seotud OSKA ettepanekute rakendamisega kõigil haridustasemetel, kutseõppega ning tööstuserialade mainekujundusega.

„Tööstusettevõtetel üle Eesti on vaja kvalifitseeritud tööjõudu. Ühe lahendusena peaksime kinnitama arusaama, et lisaks IT-spetsialistidele on Eestisse võimalik värvata ka loodus- ja tehnikateaduste tipp-spetsialiste. Ühtlasi ei ole kutseharidus ning tööstusega seotud erialad hetkel noorte jaoks endiselt atraktiivne valik ning me peaksime kindlasti tegema koostööd selle nimel, et kõik haridussuunad oleksid laiapõhjalise lähenemisega ning et ükski neist ei osutuks edasise õppe kontekstis ummikteeks,“ lisas Karu.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimehe Otto Richard Pukk’i sõnul sisaldas „Tööstus 2030“ ekspertkogu kohtumine head arutelu ning kinnitas tööstuse esindajatele, et minister on huvitatud Eesti tööstuspoliitika edasiarendamisest ja selleks vajalikust koostööst erinevate osapooltega, et olulisi meetmed edukalt ellu rakendada.

Tööstuspoliitika ekspertkogu koguneb vähemalt neli korda aastas ning koordineerib väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri eestvedamisel tööstuspoliitika tulevikutegevusi ning nende täitmist. Sellel aastal kogunes ekspertkogu kolmandat korda.

Ekspertkogusse kuuluvad Masinatööstuse Liidu, Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Toiduainetetööstuse Liidu, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Elektroonikatööstuse Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate Keskliidu, Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.