Autor: Linda Eensaar • 25. september 2019

Madiberki arvates on selliseks tööstusriigiks saamiseks Eestil omad eelised, aga need eelised tuleb avada. Eesti eelisteks peab ta siinset tugevat haridussüsteemi, maailma tasemel IT-kompetentsi ja start-up-mõtteviisi. "Võrreldes sakslasega on eestlane keskendunud rohkem tulemusele, mitte protsessile," ütles Madiberk.

Nagu öeldud, need on ainult eelised, mida tuleb ära kasutada. Niisama need edukust ei taga. Madiberki arvates tasub investeerida teadusarengusse, kuid Eestis tehakse seda võrreldes eduka majandusega riikidega vastupidise süsteemiga. "Eestis on teadusarenduse tegevuse kulud kahe kolmandiku ulatuses kogu kuludes avalikus sektoris, kuid näiteks Saksamaal toetatakse teaduse arengut suuremasti just erasektori kaudu," selgitas Madiberk.

Eesti vajab fookust

Kui võtta veel teisi riike eeskujuks, siis tõi Madiberk näite, et Poola, Saksamaa ja Lõuna-Korea peavad end liiga väikeseks majanduseks, et paljudes tööstusharudes globaalselt tegutseda, seega on neil tööstuspoliitika. Neil on paika pandud suunad, milles tegutseda.

"Ka meil on tööstuspoliitikat ehk fookust vaja," rääkis Madiberk. "Meil on pea kaks kolmandikku majandusest teenindussektori all, aga me ei tohi unustada, et teenindus on ainult tootmissektori funktsioon. SKT sõltub ikkagi alati tööstussektorist," selgitas ta.

Kui mõelda, et kolme kuu pärast algab juba uus kümnend, siis Madiberki hinnangul iseloomustab lähituleviku majandust väga tugevalt kliima soojenemine. "Kliima muutuste vastu võitlemine on suurim majanduslik võimalus pärast interneti leiutamist. Kui toimus interneti revolutsioon, siis Euroopa jäi sellest võimsast lainest selgelt kõrvale," rääkis Madiberk ning tõi näiteks, et maailma kümne suurima tehnoloogiaettevõtte seas pole ühtki Euroopa päritoluga firmat.

Loe pikemalt Äripäevast.