Jaga lugu:

Ülo Kivine: Eesti piimatööstuse sundvalik on eksport

Eesti toorpiima isevarustuse tase on 180%, mis sunnib Eesti piimatööstusi aktiivselt keskenduma ekspordivõimaluste otsimisele, rääkis Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine.

Ülo Kivine  Foto: Tere AS

Tere ASi ja Farmi Piimatööstuse ASi juhatuse esimees Ülo Kivine rääkis täna Tallinnas toimunud Tere ja Farmi piimatööstuste pressikonverentsil, et Eesti toorpiima isevarustuse tase on 180%, mis sunnib Eesti piimatööstusi aktiivselt keskenduma ekspordivõimaluste otsimisele – Eesti võimekus ja soov piima toota on mitu korda suurem, kui koduturg tarbib. Farmi ja Tere piimatööstused eksportisid selle aasta esimeses kvartalis ligi 20% oma toodangust, teatas ettevõte.

„Eesti tööstus veab Eesti majanduskasvu, meie majandusaktiivsus on oluliselt suurem kui Eesti võimalused iseloomult on,“ sõnas Ülo Kivine. „Meil on puudu nii töökätest kui ka turust ning meil on palju alakasutatud võimekust toota. Tootmise tõhusust piiravadki just tööjõu ja turu puudus. Sellises olukorras peavad tootjad ja tööstused otsima alternatiivseid võimalusi, kuidas probleem lahendada.“

„Ühest küljest on kõik lihtne – tuleb leida välistööjõudu, mida Eesti ongi kümnete tuhandete renditöötajate kaudu teinud, ning otsida atraktiivseid eksporditurge,“ rääkis Ülo Kivine. „Teisest küljest ei ole Eesti tooted eksportturgudel sugugi nii üheselt oodatud, nagu vahel Eesti avalikkusest on mulje jäänud. Või täpsemalt: on oodatud väga hea kvaliteediga tooted, mille hind on pigem meie jaoks liiga madal. Rahvusvaheline konkurents on oluliselt tihedam kui koduses Eestis, sest siin on tootja eeliseks eksklusiivne võlusõna „eestimaine“. Paraku on sama võlusõna kasutusel ka lähiriikides ja kogu maailmas: lätimaine, soomemaine, saksamaine jne.“

„Selleks, et olla edukas välismaal, tuleb olla väga edukas kodus,“ märkis Ülo Kivine. „Farmi ja Tere jaoks on võtmeküsimus luua Eesti turule tooteid, mida Eestis väga armastatakse. Nende hulgas on kindlasti ka neid, millel on tugev ekspordipotentsiaal. Samas on erinevate riikide toitumisharjumused põhjalikult välja kujunenud ning edukaks müügiks ei piisa pelgalt kodumaisuse rõhutamisest. Inimesed kipuvad tarbima aastaid samu tooteid, sest need meeldivad neile ning nad ostavad neid jälle ja jälle. Uue avastamiseks me pole alati nõus pingutust tegema.“

„Oma võimalused on loomlikult ka koduturu kasvul,“ jätkas Tere ja Farmi juht. „Pole sugugi nii, et inimesed enam piima juua ei taha ja piimatooted eestimaalastele ei meeldi. Meeldivad küll ja järjest rohkem. Statistikaameti andmetel kasvas joogipiima tarbimine 2019. aasta esimeses kvartalis juba seitsmendat aastat järjest. Kuigi ka Eestis on aktiivsust kogunud n-ö piimavastaste kogukond, ei ole see tarbimist tervikuna mõjutanud. On palju neid, kes piimatooteid kõrgelt hindavad ning on nende tervislikkusest aru saanud.“

Ülo Kivine tõi välja, et lisaks turu leidmisele peavad nad ka ümber orienteeruma. „Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaale ning vastupidi on augustiks kehtinud 5 aastat. Venemaa turu kadumine tõi Eesti piimatööstusele uusi olulisi väljakutseid, millest on tööstuse arengule kasu olnud. Enam ei ole lihtsaid piimatooteid, vaid nüüd ja järjest enam peame tootearenduses olema innovaatilised.“

Kivise kinnitusel on ka piima kogused kasvus. „Käesoleval aastal saavutab Eestis toodetava piima kogus taas rekordtulemuse, kasvades prognoosi kohaselt 770 000 tonnini – me liigume miljoni tonni poole aastas. Terves maailmas kasvab rahvastik, seega kasvab tarbimine ja tootmine, kuid tootja peab konkurentsis püsimiseks alati arvestama sellega, et inimeste tarbimisharjumused on pidevas muutuses.“

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee