Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsuse kokkulepped: aktsiisid langevad, riigitöötajad palgalisa ei näe
Peaminister Jüri Ratase sõnul on oluline, et järgnevate aastate eelarve planeerimisel peetaks silmas riigi pikaajalisi huvisid ja majanduse head olukorda. “Eelarve kasvab jätkusuutlikult ning nii sügisel kui ka järgnevatel aastatel vaatame kindlasti üle riigieelarve vajadused ja võimalused. Oluline on panustada just prioriteetsetesse tegevustesse,” sõnas peaminister.
“Eelistame investeeringuid, mis suurendavad Eesti majanduse kasvupotentsiaali,” ütles rahandusminister Martin Helme. “Valitsus teeb kõik endast oleneva, et hakata kasutama järgmise perioodi Euroopa Liidu struktuurivahendeid võimalikult kiires tempos.”
Mis ära otsustati?
Muu hulgas otsustas valitsus lõunasuunalise piirikaubanduse ohjeldamiseks langetada lahja ja kange alkoholi aktsiisimäära 25 protsenti. Valitsus otsustas ka tubakaaktsiisi laugema tõusu – varem kavandatud 10-protsendise tõusu asemel 2020. aastal tõuseb aktsiis viis protsenti aastas järgmised neli aastat.
Valitsus pidas oluliseks panustada riigikaitse kulutustesse, et nende osakaal püsiks kahe protsendi juures sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtmise kulutused ning täiendavad kaitseinvesteeringud.
Valitsus otsustas, et pensionäride maksuvaba tulu suureneb 50 euro võrra kuus, et parandada pensioniealiste huvi tööturul osaleda. Järgnevatel aastatel jätkub ka tavapärane pensionide tõus. Prognoosi järgi tõuseb 44-aastase staažiga inimese esimese samba keskmine vanaduspension nelja aastaga 115 euro võrra ehk 24 protsenti, jõudes 2023. aastaks 598 euroni. "Erakorralist pensionitõusu arutab valitsus edasi sügisel. Üheks selle rahastamise allikaks saab teise pensionisamba reform," ütles Ratas.
Tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvuks suunab valitsus lisaraha teadus- ja arendustegevusse. Sellega garanteeritakse, et teaduskulutuste osakaal püsib praegusel tasemel ehk 0,71 protsendil SKPst.
Valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga, mille keskne sammas on struktuurne eelarvetasakaal. Selle tulemusel toetab eelarvepoliitika tasakaalulist majanduskasvu ning piirab riigi võlakoormuse kasvu. Seetõttu ei ole 2020. aastal oodata märkimisväärseid riigieelarvest rahastatavaid palgakasve. Valitsus otsustas ka tegevuskulude ja -toetuste varasemate plaanidega võrreldes aeglasema kasvu.
Valitsus otsustas parandada valitsussektori eelarvepositsiooni. Hinnanguliselt on 2019. aasta eelarve struktuurses puudujäägis 0,9 protsendiga SKPst. Järgmisel aastal kahaneb struktuurne puudujääk 0,4 protsendile ja 2021. aastal jõuab eelarve struktuursesse tasakaalu, mis püsib ka aastatel 2022 ja 2023. Aastatel 2020–2023 on valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon kavandatud ülejääki.
Küll aga loobub valitsus kitsendavast reeglist, mis hetkel nõuab minevikus tekkinud puudujääkide kompenseerimist samas summas ülejääkidega tulevikus. Seoses sellega kaotatakse ka eelarvetasakaalu arvestus mitme aasta keskmisena. Uue kava järgi taastatakse nõue koostada valitsemissektori eelarve struktuurses tasakaalus igal aastal.
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele