Jaga lugu:

Uudne moodulmaja paisub ja liigub

Teokarp OÜ asutaja ja juht Erik Sakkov rääkis eriväljaandele OMA MAJA, et Teokarpidest saab püsti panna ka kõiksugu ühiskondlikke hooneid, alustades külapoodidest ja kohvikutest ning lõpetades hotellide ja kasvõi kirikuga.   Foto: Julia-Maria Linna

Miks peab maja olema maa küljes kinni? Ega enam ei peagi. Uue generatsiooni moodulmaja hingab oma peremehe vajadustega ühes rütmis: kui perekond kasvab, kasvab ka maja, kui linnaelu muutub kurnavaks, saab maja loodusesse kolida.

Moodulitest eramajade tootmisele spetsialiseerunud Teokarp OÜ on sääraseid paisuvaid ja liikuvaid maju tootnud juba aasta jagu. „Praegu on töös seitse projekti. Esimene suurem, 12 Teokarbist kokku pandud maja läheb üles maikuus. Soome paneme seitsme Teokarbi suuruse maja üles samuti maikuus,“ räägib uudset ehitustehnoloogiat pakkuva ettevõtte Teokarp OÜ üks asutajatest Erik Sakkov. Ta lisab, et üks huvitav tellimus on isegi spordihoone siseruumidesse ja tallel on projekte, millest veel rääkida ei julgegi.

Mida suurem maja, seda väiksem hind

Hind ruutmeetri kohta kogu aeg kukub, kuna juppe läheb vähem: 18 m2 suuruse maja hinnaks kujuneb ca 20 000 eurot. Aga kui otsustad poole suurema maja kasuks, ei ole selle maksumus 40 000, vaid 36 000 eurot.

Head šansid saada üleilmseks trendiks

Kui esmapilgul kõlab Teokarp lihtsalt toreda firmanimena, siis tegelikult on nime taga peidus eestlaste endi loodud standardühik TEO. Sakkov räägib ettevõtte sünniloost nii, et alguses püüdis äripartner Ürjo Pähno saunu ja maju ehitada merekonteineritest, mille standardühik on TEU, kuid see ei andnud head tulemust, misjärel loodigi ühe toa ehk Teokarbi standard TEO.

Nutikale ideele tulnud äripartnerid leiavad, et kui merekonteinerid võib lugeda möödunud sajandi kõige suuremaks leiutiseks logistikas, siis Teokarbid võiksid olla selle sajandi innovatsioon ehitusviisis. „Kui teeme oma asja hästi, siis sellest saab uus üleilmne standard,“ sõnab Sakkov optimistlikult. „Kui see meil ei õnnestu, saame ehitada inimestele mõnusaid, paindlikke ja odavaid maju ning tunda sellest rõõmu.“

Loomulikult on mehed võtnud oma leiutisele patendi, aga mitte selleks, et kohut käia või end kaitsta, vaid et seda üleilma levitada. „Näiteks kui Jaapanis tehakse meie litsentsiga väga kihvte teejoomise tube või Türgis tehakse TEO standardi Türgi saunu, siis saab Teokarpidest maja omanik selle tellida siia ja panna klõpsti oma hoonele külge,“ räägib Sakkov. „Me tahame, et see patent leviks nii, et midagi ei muudeta, sest kui keegi hakkab kopeerima ja teeb näiteks 10 cm pikema, siis me ei ole midagi erilist saavutanud, oleme lihtsalt üks tubli väikeehitaja,“ vaatab ta ettenägevalt tulevikku.

Lihtne toota ja müüa

Teokarpide loomisel kasutasid nad ära merekonteinerite kõik head omadused ja parandasid ära halvad omadused. Nii said Teokarbid suuruselt palju laiemad ja kõrgemad ning nende valmistamiseks kasutatakse metalli asemel liimpuitu, elamissõbralikku vineeri ja laudiseid ning kõiki muid pinnakattematerjale. Proportsioonid (3×3×6 meetrit) on valitud materjali standardite järgi ning teevad transportimise lihtsaks.

TEOsid saab tellida erineva suuruse ja vormiga, et moodustuks täpselt selline hoone, nagu vaja. Kindlas ehitusühikus seinad ja raamid ühilduvad omavahel, mis lubab ka juba püsti pandud maju erinevates kombinatsioonides suurendada või vähendada (näiteks tõsta ümber aknaid ja seinu).

Mööbli kokkupanekust eristab Teokarpe vaid seinade, poltide ja talade suurus. Kuna kõik ehitusjupid on standardsed, on maju projekteerida ja toota äärmiselt lihtne, tehas saab olla ühtejutti töös ning kliendile on majaost selge ja mugav.

„Kui inimene tuleb, siis esimese asjana küsime, kui suurt maja ta soovib. Hakkame suurest toast pihta ja küsime, kas 18, 36 või 54 ruutmeetrit. Seejärel küsime, kuhu ta tahab uksi ja aknaid, siis paneme paika teised toad ja seejärel oleme võimelised kliendile maja maketi välja printima. Ta saab seda vaadata, uurida, muuta ning tulevikus võib igaüks endale ise arvutis maja kokku panna,“ räägib ettevõtte juht revolutsioonist majaostu protsessis. „Kui hiljem tekib ikkagi soov panna uks teise kohta, siis see on paari tunni töö,“ lisab ta.

Ehituse standardiseerimine võimaldab maja ka väga kiiresti püsti panna ning kohe sisse kolida.

Maja nagu maja ikka, uudne on vaid ehitusviis

Teokarbil on palju väärtusi, mida tavalise ehituse puhul on raske saavutada. Kõige suurem võlu peitub asjaolus, et igaüks saab oma unistuste maja projekteerida nii, nagu soovib, võimalust mööda.

Alguses asud elama 36 m² suurusesse majja, lõpuks oled 360 m² uhke villa omanik, aga elada saad sees esimesest päevast alates. „Võib-olla alguses on raha vaid suure toa ja vannitoa jaoks, pärast saab võimaluse tekkides elamist suurendada. Klient ise ütleb, millal ta tahab teist ja kolmandat etappi teha,“ räägib Sakkov, märkides, et valminud etapi peale saab võtta kasutusloa ja nii on maja alati justkui valmis. Tingimuseks on hoone valmimise etappide korrektne projekteerimine.

Olemas kõik ideaalse maja omadused ja võimalused

Ehkki standardselt on Teokarbil lamekatus, saab kliendi soovil või omavalitsuse nõudmisel ehitada peale ka viilkatuse. „Siis on mitu varianti,“ räägib Sakkov. „Kui on soov saada katusega üks korrus juurde, ehitame katuse Teokarbi moodulitest. Kui aga soovitakse tavalist viilkatust, saame teha selle räästaga või ilma, rookatuse, sindelkatuse, plekk-katuse, kivikatuse, mitte mingisugust vahet ei ole. Lihtsalt igal katusel on oma hind.“

Ka viilkatusega hoone rajamise saab jagada kaheks etapiks, kui kogu raha kohe käepärast pole. „Täna sul ei ole viilkatuse jaoks raha, teeme esimese etapi lamekatusega valmis, saad sisse elama, elad mitu aastat sees, tekib raha ja teeme viilkatuse ka ära,“ selgitab ta ja märgib, et samal ajal on maja kogu aeg elamiskõlbulik ja kasutusluba olemas.

Sakkovi sõnul küsitakse nende käest tihti, et kas see on ikka pärismaja. Ja lausub siis, et see on maja nagu maja ikka, lihtsalt ta pannakse teistmoodi kokku. „Valmismaja puhul pole mitte kuskilt otsast aru saada, et ta on kokku pandud Teokarpidest ehk moodulitest. See on maja nagu maja ikka: kõrged laed, avarad ruumid, paksud korralikud seinad. Kui paneme mitu Teokarpi kokku, võime ka 108 ruutmeetri suuruse elutoa teha,“ räägib ta, lisades, et Teokarpidel on piisavalt soojustust, et teha sellest passiivmaja või taotleda A- või B-energiaklassi. Niisamuti peavad TEO moodulid õhku, vett ning on piisavalt tugevad, et ehitada peale mitu korrust.

Taskut mööda ka noorele perele

Uudne ehitusviis ja patenteeritud lahendus teeb Teokarpidest ideaalse elamu just noorele perele, kellel unistuste maja jaoks kõiki võimalusi kohe pole. Ja kui noorest perest saab täisealiste lastega pere, saab iga laps kodust lahkudes toa kaasa võtta.

Niisamuti ei pea maja alust maad ilmtingimata omama, sest Teokarbid võib panna ka vanaema õunaaeda või sõbralt renditud platsile. „Meie nišš ongi see, et inimene saab hoida oma investeeringu kontrolli all, ta teeb väikse asja ja siis suurendab.“

Sakkovi sõnul peaks suhtumine kinnisvarasse muutuma, sest see ei ole enam midagi, mis on kindlalt maa küljes kinni.

„Me saame ehitada büroosid ja muid hooneid ajutiste pindade peale. Linnas on palju selliseid tühje krunte, kuhu detailplaneeringu koostamine alles käib. Meie saame panna sinna ajutise büroohoone ja kui inimene hakkab ehitama oma pilvelõhkujat, siis viime selle büroohoone teise kohta,“ räägib ta uue aja ehitusvõimalustest.

Paindlikud võimalused äritegevuseks

Teokarpidest saab püsti panna ka kõiksugu ühiskondlikke hooneid, alustades külapoodidest ja kohvikutest ning lõpetades hotellide ja kasvõi kirikuga.

„Kujuta ette, et teed sõbraga hotelli ja kukute vaidlema, et mitu tuba seal olema peaks,“ räägib Sakkov. „Siis teemegi alguses 20 tuba ja kui läheb hästi, teeme 20 või 200 tuba juurde. Aga kui ei lähe hästi, saame hotelli alati ära viia teise kohta, kus äri läheb paremini, sest kinnisvaras loeb alati asukoht.“

Nii pakuvad moodulmajad võrreldes betoonehitistega rohkelt paindlikkust ja vabadust, sest neisse saab investeerida jupphaaval, neil on väikesed püsikulud ning nendega ei ole muret, kes need ära ostab.

Teokarpide head ja vead

PLUSSID

Saad projekteerida oma kodu nii, nagu soovid.

Taskukohane, sest tervet maja ei pea kohe ehitama ja finantseerima.

Hind kujuneb selgelt ja arusaadavalt, aitab hoida finantseerimise kontrolli all.

Võib püsti panna kuhu tahes, kui sobivat krunti kohe pole.

Saab vajadusel muuta, nihutada või teisele krundile kolida.

MIINUSED

Tellijad vajavad harjumisaega. Täna küsib klient tihti “On see ikka päris maja?“

Standardmaterjalide asendamine kivi või metalliga ei anna majanduslikku efekti. Samas tuleb näiteks fiibertsementplaatide kasutamist kaaluda, kui on soov saavutada kõrge tulekindlus.

Ei muuda kuidagi vanu klassikalisi ehituskombeid, kus arhitekt rakendab fantaasiat ning klient rahakotti.

Väga suurte asjade ehitamisel tuleb tehnoloogiat miksida elementtehnoloogia ja muude ehitusvõtetega.

Ehitustehnoloogia (näiteks 3D printimise) arengut tuleb veel oodata.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee