„Mõnikümmend aastat tagasi puidust ehitatu eramud olid peamiselt puitkarkassist või palgist. Tänaseks oleme sinnamaani välja jõudnud, et ehitame mitmekümne meetri kõrguseid puitehitisi ja enam mitte ainult eluruume,“ tõi Leppik näitena välja nende poolt Norrasse rajatud 14-korruselisse ja 62 korteriga puitelamu ning eelmsel aastal valminud Helsingi raamatukogu, mille valmimisel lõi kaasa Timbeco oma puitelementidega katuses ja fassaadis.
Leppik tundis head meelt, et puidu kasutus järjest enam laieneb. „Täna saame juba seda materjali mitmekülgsemalt kasutada ja tulevikus need võimalused veelgi avarduvad, kui me õpime puitu paremini tundma.“
Ei saa ilma puidutööstuseta
Eesti puidutööstus pakub puitmaja ehitajatele kõrg kvaliteediga kodumaist materjali. Kui peaks kaduma või vähenema puitmaterjali tootmine, siis sellel oleks suur mõju meie puitmajatootjatele. „Kui kaob Eestis oma materjal, siis puitmajatootjad saaks tõsise tagasilöögi,“ näeb Leppik meie metsanduse ja puidutööstuse olulist rolli.
Kodumaja kasutab peamiselt puitkarkass lahendusi, kus on väga palju muid materjale ja puidu osakaal pole kaugeltki nii suur kui näiteks palkmaja, CLT elementide, liimpuit elementide jm materjalide kasutamisel. „Enamus puitmajade ehitajaid sõltub väga tugevalt kohalikust puidutööstusest,“ kommenteerib Leppik.
Kodumaja juht leiab, et tulevikus aitaks puidu kasutamisele kaasa see, kui puidust projekteerimist ja ehitamist hakatakse tõsisemalt ka kõrgkoolidest õpetama.
Loe pikemalt teemaveebist metsamajandusuudised.ee.