22 märts 2019
Jaga lugu:

Tööõnnetusi on metallitööstuses endiselt väga palju

Metallitööstuses on endiselt palju tööõnnetusi.  Foto: Pixabay

Tööinspektsioon viis möödunud aasta lõpus 73 metalltoodete tootmisega tegelevas ettevõttes läbi sihtkontrolli, mille käigus selgus, et 2018. aasta 9 kuu jooksul toimus sektoris kokku 380 tööõnnetust, kirjutab tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor Mariko Vahula.

Tööinspektsiooni sihtkontroll viis tööinspektorid eelmise aasta lõpus erinevaid metalltooteid tootvatesse ettevõtetesse. Sihtkontrolli ajendiks oli selle valdkonna suur tööõnnetuste arv.

2017. aastal registreeriti metalltoodete tootmisega tegelevates ettevõtetes 536 tööõnnetust, neist 115 olid töötajate tervisele raskete tagajärgedega. 2018. aasta esimese 9 kuu jooksul toimus sektoris 380 tööõnnetust. See on küll veidi väiksem kui 2017. aasta samal perioodil (413), aga siiski kõrge näitaja.

Tööinspektsioon viis sihtkontrolli läbi 73 ettevõttes, mis tegelevad metalltoodete tootmisega. Kontrollisime töövahendite ja liikumisteede vastavust ohutusnõuetele, isikukaitsevahendite kasutamist ja hooldamist. Seekord pöörasime suuremat tähelepanu ka töökeskkonna sisekliimale ja selle sobivusele füüsiliselt raske töö jaoks. Inspektorid hindasid, kuidas töökeskkonnas esinevad kitsaskohad ja ohutegurid on kajastatud töötervishoiu- ja tööohutusalases dokumentatsioonis (töökeskkonna riskianalüüs, tegevuskava, ohutusjuhendid jt). Töökeskkonna spetsiifikast lähtudes hindasime ka tervisekontrolli korraldust ettevõttes. Algavast sihtkontrollist teavitasime tööandjaid märgukirjaga, kuid ei andnud eelinfot, kas nende ettevõte satub valimisse. Nii ei olnud teada ka kontrolli toimumise aeg.

Sihtkontrolli tulemusena registreeriti kokku 725 rikkumist ning inspektorid andsid suulisi soovitusi, kuidas töökeskkonda muuta turvalisemaks ja tervist säästvamaks. Kontrollitud ettevõtetest ainult ühes ei olnud ühtegi rikkumist, mida kontrollaktis fikseerida (anti ainult suulisi soovitusi).

Peamine probleem – töövahendite ohutus

Töövahenditega seotud rikkumisi tuvastati 204. Neist 54% puhul olid rikkumised seotud töövahendi liikuva osaga ohtlikku kokkupuudet vältida aitava kaitsepiirde või -seadise puudumisega. Kaitsekatted olid teadlikult eemaldatud või purunenud ning osale vanematest töövahenditest ei olnud tootja kaitsekatteid ette näinud. Kaitsepiirde või -seadise eemaldamise põhjenduseks toodi, et see segab teatud tööoperatsioonide tegemist või et seda ei ole üldse vaja.

Samas näitavad tööinspektorite kogemused, et tavaliselt segab kaitsekate nende tööde tegemist, mida selle seadmega ei pea üldse tegema või isegi ei tohi teha. Vanemad töövahendid, millele pole tootja kaitsekatet loonudki, tuleb esimesel võimalusel viia vastavusse määruses „Töö vahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ esitatud nõuetega. 15% töövahenditega seotud rikkumistest oli seotud puudustega töövahendite perioodilises kontrollis ja selle kirjalikus vormistamises.

Inspektsioon tuletab meelde, et ükski töövahend ei ole hooldusvaba, vaid vajab õnnetuste vältimiseks regulaarset kontrolli. 39% kontrollitud ettevõtetes oli puudulikke tõsteseadmeid, mille peamised puudused olid seotud tõstevahendite konksude lukustitega ja tõstetroppidega.

Liikumisteede korrashoid ja märgistus

Liikumisteede ja erinevate märgistustega seotud rikkumisi oli kokku 98 ehk 14% kogu rikkumiste arvust. Ohutusmärkidega olid märgistamata kukkumisohtlike kohtade (põhiliselt tasapinnaerinevused) ja töökohtade ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit.

Samuti oli jäetud eraldamata, märgistamata ja vajadusel piiramata töökoht kui ohuala. Sageli ladustatakse liikumisteedele materjale või on lahtisi juhtmeid ja kaableid, mis võivad põhjustada komistamist ja kukkumist.

Hooldamata isikukaitsevahendid

19% kontrollitud ettevõtetes ei olnud tööandja töötajaid varustanud tööks vajalike isikukaitsevahenditega (nt optiliste prillide kandjale ei olnud väljastatud nn üleprille, jalavigastuse ohu korral turvajalanõusid, silmavigastuse ohu korral kaitseprille, tõsteseadmetega töötamisel kaitsekiivreid jne) ja 36% ettevõtetes ei kasutanud töötajad neile väljastatud isikukaitsevahendeid.

Lisaks ei olnud 37% kontrollitud ettevõtetes tööandja taganud kohta isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks (isikukaitsevahendid paiknesid töökeskkonnas ning olid seetõttu tolmused ja määrdunud).

Külm, tuuletõmme, sund asendis töötamine ja sätestamata puhkepausid

33% kontrollitud ettevõtetes ei olnud sisekliima tööülesannete täitmiseks sobiv. Peamiselt olid probleemiks tõmbetuul ja kõikuv temperatuur. Kontrolli käigus selgus, et tihti ei ole tööandjad kirjalikult fikseerinud suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Tööandja ütluste kohaselt on töötajatel puhkepause võimalik teha, aga kirjalik info selle kohta puudus.

Ikka veel on ettevõtteid, kus ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsi. 19% kontrollitud ettevõtetes ei olnud üldse korraldatud töökeskkonna riskianalüüsi. Ligi 40% kontrollitud riskianalüüsidest olid inspektorite hinnangul puudulikud ning 70% kontrollitud tegevuskavades ei olnud tööandjad arvestanud abinõuetega füüsilisest ülekoormusest ja ebasobivast sisekliimast põhjustatud terviseriski vähendamiseks. Umbes 40% kontrollitud ettevõtetes oli korraldamata töötajate tervisekontroll.

Sihtkontrolli tulemustest lähtuvalt soovitab Tööinspektsioon:

• pöörata töötajate juhendamisele, väljaõppele ning täiendjuhendamisele suuremat tähelepanu, et elementaarseid põhimõtteid juurutada;

• elimineerida ohtlikud kohad, need vajadusel märgistada või piirata;

• kontrollida regulaarselt töövahendite kaitsepiirete või -seadiste olemasolu ning töötajatele nende vajalikkust selgitada;

• varustada kõik töövahendid (masinad ja seadmed) seiskamisseadistega;

• kontrollida töövahendeid (ka tõsteseadmeid) vastavalt nõuetele ja kontrollimise tulemused kirjalikult fikseerida;

• varustada töötajad vajalike isikukaitsevahenditega, tagada, et neid kasutataks alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning et oleks olemas koht nende hoidmiseks ja hooldamiseks;

• korraldada ettevõttes riskide hindamine, mille raames selgitatakse välja ka tervisekontrolli vajadus, ning tagada nõuetekohane tervisekontrolli korraldus;

• soetada raskuste käsitsi teisaldamiseks abivahendeid, et maandada raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevaid riske;

• pöörata rohkem tähelepanu töökeskkonna sisekliimale ning eelkõige lahendada probleemid ühiskaitsemeetmetega;

• teostada ettevõtete kõikides üksustes regulaarset sisekontrolli, et hinnata töökeskkonna ohutust, ning likvideerida varakult kõik avastatud puudused.

Ohutu ja turvalise töökeskkonna loomisel on teile vajaduse korral abiks ka Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandid. Konsultant nõustab tööandjat töökeskkonna juhtimissüsteemi loomisel. Töökeskkonna konsultandi teenus on ettevõttele tasuta. Kui soovite kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse, saatke palun e-kiri Tööinspektsiooni üldaadressile ti@ti.ee

Artikkel ilmus tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee