Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Novembris kaubavahetuse puudujääk vähenes
2018. aasta novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,39 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,44 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 21 miljoni euro võrra väiksem kui möödunud aasta samal perioodil.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid novembris Soome (15% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid ning puitu ja puittooteid ning Lätti mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (76 miljonit eurot), Singapuri (37 miljonit eurot) ja Soome (20 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim kommunikatsiooniseadmete, Singapuri põlevkivikütteõli ning Soome kuuse ja kase paberipuidu ning puidust kokkupandavate ehitiste väljavedu. Enim kahanes eksport Saksamaale (20 miljonit eurot).
Kaupadest eksporditi 2018. aasta novembris kõige rohkem elektriseadmeid (16% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (91 miljonit eurot), elektriseadmete (29 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (21 miljonit eurot) väljavedu. Enim vähenes transpordivahendite (24 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta novembris kogu kaupade ekspordist 73%. Kodumaise päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta novembriga võrreldes 21%, re-eksport 10%. Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, lahusti), elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (nisu, oder) eksport.
2018. aasta novembris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% kogu kaupade impordist), Saksamaalt (10%), Venemaalt, Leedust, Lätist ning Rootsist (kõigi osatähtsus 9%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid, metalli ja metalltooteid, Saksamaalt ja Rootsist elektriseadmeid ning transpordivahendeid, Leedust ja Venemaalt mineraalseid tooteid ning Lätist põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige rohkem suurenes import Venemaalt (62 miljonit eurot), Soomest (33 miljonit eurot) ja Rootsist (20 miljonit eurot). Venemaalt ja Soomest suurenes enim mineraalsete toodete ning Rootsist elektriseadmete import.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (15% kogu kaupade impordist), mineraalseid tooteid (14%), mehaanilisi masinaid, transpordivahendeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (kõigi osatähtsus 10%). Enim mõjutas impordi kasvu mineraalsete toodete (102 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (24 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (16 miljonit eurot) sisseveo suurenemine.
Nii väliskaubanduse ekspordi kui ka impordi mahuindeks kasvas 2018. aasta novembris võrreldes 2017. aasta sama kuuga 2%.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele