Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piirikaubandusest on väljapääs
Jaan Härmsi sõnul ei saa me enam rääkida ainult sellest, et 30–40 protsenti Eesti koduturu alkoholist ostetakse seitsmest-kaheksast Läti piiripoest, sest lisaks sellele oleme sisuliselt kaotanud põhjasuunalised turistid. “Sellele probleemile viitavad juba ka Eesti hotellid ja teised teenindusettevõtted,” hoiatab Härms.
“Meie väidame, et tekkinud absurdne olukord on küll võimalik tagasi pöörata, kui vaid väljuda roosade prillidega maailmapildist. Seda toetab ka sügisel avalikustatud KPMG ja maksumaksjate liidu uuring – juhul kui viia Eesti aktsiisimäärad Lätiga konkurentsivõimelisele tasemele, siis kaob lõunasuunaline piirikaubandus tänasel kujul ning Eesti ostjad tulevad tagasi meie kauplustesse,” märgib ta.
Kui vaadata tagasi aastale joogisektoris, siis mis jääb kõlama positiivse ja mis negatiivsena?
Kindlasti oli meie sektorile – ja ilmselt kõigile Eesti inimestele – lõppenud aastast kõige tähelepanuväärsem imeilus suvi, mil saime nautida ilusat ja sooja ilma nelja kuu vältel. Müügile oli see väga positiivne – müügimahu kasv ulatus näiteks pudelivee puhul suisa 50 protsendini. Teisalt pani suvine nõudluse kasv meid tootjana ka proovile ning väga hea meel on, et kõigi kolleegide pingutuste abil – näiteks käisid jooke pakendamas ja komplekteerimas ka kontoritöötajad – suutsime tagada väga heal tasemel ehk enam kui 99protsendilise tarnekindluse.
Me ei saa kõrvale vaadata ka paljukõneldud aktsiisipoliitika järelmõjudest, seda juba teist aastat järjest. Kurvaks teeb, et meie varasemaid hoiatusi drastilise aktsiisitõusu valguses esmalt ignoreeriti ja siis ohtusid eitati. Nüüd aga reaalset maksuauku nähes tõstavad Eesti konkurentsivõimele löögi pannud poliitikud käed üles ja väidavad, et juhtus küll, ent midagi pole teha.
Siinkohal on eriti oluline rõhutada, et mitte ainult 30–40 protsenti Eesti koduturu alkoholist ei osteta seitsmest-kaheksast Läti piiripoest, vaid me sisuliselt oleme kaotanud põhjasuunalised turistid – juba viitavad sellele probleemile ka Eesti hotellid ja teised teenindusettevõtted.
Meie väidame, et tekkinud absurdne olukord on küll võimalik tagasi pöörata, kui vaid väljuda roosade prillidega maailmapildist. Seda toetab ka sügisel avalikustatud KPMG ja maksumaksjate liidu uuring – juhul kui viia Eesti aktsiisimäärad Lätiga konkurentsivõimelisele tasemele, siis kaob lõunasuunaline piirikaubandus tänasel kujul ning Eesti ostjad tulevad tagasi meie kauplustesse.
Ning naasevad ka Soome turistid – nii nagu nende hulk kahanes kiiresti aktsiisitõusu järgselt vaid kolme-nelja kuuga, tulevad nad hinnaajendi tekkimisel ka tagasi.
Paistab, et avalik sektor on hakanud aktsiisipoliitikas vigu nägema. Kas tootjana ka tunnetate, et joogitootjate hoiatustest, piiril toimuva nägemisest ja reaalsetest laekumistest on lõpuks kasu?
Eesti avalikkuses laiemalt, aga ennekõike toiduainetööstuse ja kaubandussektori ettevõtetele olid need vead juba enne väga selged, kuna piirikaubanduse kui nähtuse loogika on väga lihtne ja korduvalt teistes riikides-majandustes läbi elatud. Nähes eelarves planeerituga võrreldes nüüdseks juba 150–200 miljonit väiksemaid laekumisi (kahe aasta lõikes), siis on ettevaatlikult mõned poliitikud küll justkui olukorra tõsidust tunnistanud, aga vähemasti see valitsus otsustas väga kallist õppetunnist hoolimata oma vigu mitte parandada.
Milliseid arenguid 2019. aasta joogitööstusele tuua võib?
Hetkel kuum
Tahtmata kõlada pessimistina, kuid lõppeva aasta suvi oli ikka erakordselt soe ning ilmselt oleks me kõik väga (positiivselt) üllatunud, kui midagi ligilähedastki korduks. Seega kui me ootame n-ö igikestva kehva suusailmaga aastat, siis peame arvestama realistlikult järgmisega: jätkuvalt väheneb Soome turistide arv ja nende kaasaostud.
Teisalt kasvab Läti piir tervikuna – avatakse nii uusi alkoholikauplusi kui ka teiste kaubagruppide laopoode, mis seal kindlasti mahtusid kasvatavad. Samas tuleb kasv Lätis meie koduturu arvelt, mistõttu joogitootjana me kasvu järgmiseks aastaks kindlasti prognoosida ei saa.
Carlsberg on varem öelnud, et investeeringud Eestisse on ohus, kui siinne keskkond ebastabiilsena jätkab. Kuidas ettevõte Eesti turgu praegu üldiselt näeb ja kas investeerimisplaanides on midagi muutunud?
Investeeringute saamine meie tehasesse pole viimasel 25 aastal olnud nii raske kui praegu, sest ilmselgelt omanik vaatab turgu tervikuna ja regulatiivse keskkonna tekitatud surve investeerimishuvi mingil juhul ei tekita.
Teisalt muidugi peame teatavaid investeeringuid tootmisse siiski tegema, et säilitada ja tõsta ettevõtte konkurentsivõimet. Töötame kindlasti ka selle nimel, et kompenseerida langust siinsel turul ja Soome turistide kadumist uute ekspordivõimalustega. Kindlasti pole see lihtne, ent see on meile üks võimalus katta siinse aktsiisipoliitika poolt tekitatud tühimikku.
Seotud lood
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.
Enimloetud
1
2
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
3
Viimased uudised
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Üritused
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ettevõte plaanib tehast laiendada
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele