26. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti töötleva tööstuse palgatase läheneb Lõuna-Euroopa omale

Eesti metallitööstus
Foto: Raul Mee
Ehkki Eesti palgad jäävad Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide tasemele tunduvalt alla, on Eesti palgatase võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale, selgub Eesti Panga koostatud tööturu ülevaatest.

Eesti tööstussektoris maksab töö ligikaudu 50% rohkem kui Lätis ja Leedus. Bulgaariast ja Rumeeniast on Eesti juba mitu korda kallim. Teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes on aga palgataseme erinevused väiksemad, seisab ülevaates.

Kui võrrelda üksikasjalikumalt samu tegevusalasid, on Eesti palgatase teiste Ida-Euroopa riikide omast veelgi kõrgem. Sama tegevusala palgad on Eesti tööstussektoris ligikaudu 50% kõrgemad kui Poolas, Ungaris, Lätis ja Leedus ning 20–25% kõrgemad kui Tšehhis ja Slovakkias. Seega on vähemalt tööjõu mõttes Eestis kallim toota kui ülejäänud Ida-Euroopas.

See, et meie palgatase Läti ja Leedu omast erineb, ei ole iseenesest midagi uut. Sajandivahetuse paiku oli Eesti töötleva tööstuse palgatase pea sama mis Leedus, kuid aja jooksul on Eesti palgad kiiremini kasvanud ning oleme järele jõudnud Tšehhile ja Slovakkiale. See, et riigis on olnud kord kõrgem palgatase kui teistes riikides, ei tähenda aga seda, et nii ka jääb. 1990. aastatel sarnanes Poola ja Ungari tööstussektori palgatase Tšehhi omaga, aja jooksul on aga teistes riikides palgad kiiremini kasvanud.

Ühest küljest tähendab kõrgem palk töötegijale suuremat sissetulekut ja mitmekülgsemaid tarbimisvõimalusi, kuid Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järele jõudmiseks peavadki siin palgad kasvama, seisab tööturu ülevaates.

Teisest küljest sunnib tööjõu kallinemine kolima madala tootlikkusega tootmist odavama tööjõuga riikidesse ja see suurendab ebakindlust tuleviku ees. Kui lühikese aja jooksul peaks lahkuma mitu ettevõtet järjest, võib kannatajaks jääda hõive.

Läti palgatase 6-7 aastaga Eesti tasemeni

Kuigi enamikus Ida-Euroopa riikides on tööjõud odavam kui Eestis, ei pruugi tootmise sinna kolimisest ettevõttele palju abi olla, sest oodatavalt kallineb tööjõud madalama palgatasemega riikides kiiremini.

Kui Lätis jätkub samasugune palgakasv nagu viimasel kuuel aastal, jõuab Läti tööstussektori palgatase kuue-seitsme aastaga sama kõrgele, nagu see oli möödunud aastal Eestis. See ei ole ilmselt piisav perspektiiv, et suurt osa tootmisest Eestist Lätti kolida, kuna ka tootmist kolida ei ole odav. Pigem võib karta seda, et kui majandusolukord halveneb, suletakse tootmisüksuseid eeskätt riikides, kus tööjõud on kallim.

Loe tööturu ülevaadet siit

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077