Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mertsina: ettevõtlussektor vajab investeeringuid
Tööjõunappus koos tööjõukulude kasvuga ja koos vajadusega tootlikkust kasvatada peaks suurendama aga ettevõtete vajadust investeerida rohkem tootlikku kapitali, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta teises kvartalis 726 miljonit eurot, mis on 12% vähem kui aasta varem samal ajal, teatas statistikaamet täna.
Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar
Kasumi languse taga tööjõukulud ja baasefekt
Ettevõtetesektori kogukasum jätkas teises kvartalis langust ning see on selle aasta esimese poolaastaga vähenenud 9%. Osaliselt on sellise languse taga möödunud aastane kõrgem võrdlusbaas – siis tegi ettevõtetesektori kogukasum tugeva hüppe üles.
Samas ei ole ettevõtetesektor viimase viie aasta keskmisena kasumit suurendanud – see on sel perioodil vähenenud keskmiselt protsendi võrra. Ettevõtete käibekasv on küll tugev – esimesel poolaastal keskmiselt 9%, kuid kulud on kiiremini kasvanud.
Ka euroalal keskmiselt on ettevõtete sisendikulude kasv tugev. Kuigi tööjõukulude osakaalu tõus meie ettevõtete käibes on stabiliseerunud, on see jätkuvalt väga kõrge ning annab olulise panuse sektori kasumlikkuse (kasumi osakaal käibes) vähenemisse. Ettevõtete kasumite osakaal käibes on langenud madalaimale tasemele – sellest madalaim oli see osakaal vaid 2009. majanduslanguse aastal.
Kasumite langus oli laiapõhjaline
Ettevõtetesektori kasumite langus oli võrdlemisi laiapõhjaline, kuid suurima panuse langusesse andsid esimesel poolaastal haldus- ja abitegevused, kinnisvaraalane tegevus ja ehitus. Kuigi näiteks ehituses ja kinnisvaraalases tegevuses oli käibekasv tugev, viis kiirem kulude kasv nende tegevusalade kogukasumi langusesse.
Seevastu haldustegevuses käibekasv möödunud aastase kõrgema baasefekti tõttu vähenes ning kiirem kulude kasv vähendas selle tegevusala kasumeid tublisti. Esimesel poolaastal on kasumid enim kasvanud põllu- ja metsamajanduses ning transpordi- ja ITK-sektoris.
Kasumlikkus on vähenenud ka teistes Balti riikides
Kui ettevõtetesektori kasumlikkust võrrelda teiste riikidega SKP-s oleva tegevuse ülejäägi kaudu, siis on see näitaja viimase viie aasta jooksul teinud väga tugeva languse ka teistes Balti riikides.
Hetkel kuum
Eesti majanduses on tegevuse ülejääk Läti ja Leeduga võrreldes väikseim. Samas on kolme Balti riigi tegevuse ülejääk liikunud oma varasemalt väga kõrgelt tasemelt EL keskmisele lähemale – Eesti oma on juba sellest allpool.
Väiksemad investeeringud – madalam potentsiaalne majanduskasv
Koos ettevõtetesektori vähenenud kasumlikkusega on langenud investeeringute osakaal käibes madalaimale tasemele viimase vähemalt 23 aasta jooksul. Ettevõtetesektori investeeringud vähenesid teises kvartalis ligikaudu viiendiku võrra, esimesel poolaastal on langus olnud 17% ning viimase viie aastaga on see näitaja vähenenud nominaalarvestuses keskmiselt 3%.
Väiksemad investeeringud annavad pikemas ettevaates tulemuseks madalama potentsiaalse majanduskasvu. Kuna tööhõive kasv meie hinnangul lähiaastatel peatub, siis peab majanduskasvu panustama rohkem tootlikum kapital. Ettevõtete tööjõu tootlikkuse kasv on viimasel ajal küll paremaid tulemusi näidanud, kuid nii selle aasta esimese poole kui ka viimase viie aasta keskmiselt 2% kasv jääb oluliselt alla aastate tagustele kasvudele.
Investeeringud peaksid teisel poolaastal paranema
Nii nagu ettevõtete kogukasumi juures, on ka investeeringute languse taga baasefekt, kus möödunud aasta esimesel poolel tehti suured investeeringud transpordi- ja kinnisvarasektoris ning puidutööstuses.
Käesoleva aasta teisel poolaastal sellist baasefekti ei teki ning ettevõtetesektori investeeringud peaksid siis ka aastases võrdluses kasvu näitama. Selline baasefekti mõju tuleneb Eesti majanduse väiksusest, kus mõned üksikud suurtehingud mõjutavad ühel perioodil üldpilti väga tugevasti ning tekitavad siis nn normaalolukorras järgmisel aastal languse.
Investeeringute kasvuks tingimused olemas
Ettevõtetesektori investeeringute kasvuks on mitmed tingimused olemas – ettevõtete laenuportfelli kasv on paari aasta tagusega võrreldes küll aeglustunud, kuid see on jätkuvalt tugev, laenuintressid on madalad ning peaksid madalad püsima ka lähiajal.
Nõudluse kasv on aeglustumas, kuid peaks ka lähiajal korralikku käibekasvu võimaldama. Tööjõunappus koos tööjõukulude kasvuga ja koos vajadusega tootlikkust kasvatada peaks suurendama aga ettevõtete vajadust investeerida rohkem tootlikku kapitali. Kuigi ettevõtete kindlustunne on oma möödunudaastasest tipust allapoole liikunud, on see jätkuvalt tugev.
Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Seotud lood
Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta teises kvartalis 726 miljonit eurot, mis on 12% vähem kui aasta varem samal ajal, teatas statistikaamet. Müügitulus on suurim osatähtsus kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtetel, kelle müügitulu kasvas möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes vastavalt 10% ja 6%.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Enimloetud
1
4
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Viimased uudised
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele