Autor: Mait Kraun • 17. august 2018

Sellel nädalal kukkusid metallide hinnad tublisti, sest investorid muretsevad kaubandussõja, tugevneva dollari ning Hiina ja maailmamajanduse jahtumise pärast, vahendab Reuters.

Vask jõudis karuturule (vähemalt 20protsendiline langus eelmisest tipust) ning kuld kukkus viimase 18 kuu madalaima tasemeni. Tsink odavnes ligi 9 protsenti ning tina kaotas 5 protsenti.

Koksisöe hinnad on Hiinas tõusnud aga viimase 7 aasta kõrgeima tasemeni, sest Hiina piirab keskkonnahoiu tõttu tootmist.

Vask jõudis karuturule

Vase hind jõudis karuturule, sest kardetakse, et Türgi finantskriis ja USA-Hiina kaubandussõda pidurdavad globaalset majanduskasvu, vahendab Bloomberg.

Vase hind langes nädalaga 4,6 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 5936 dollarit. Võrreldes juunis saavutatud tipuga on punane metall odavnenud üle 20 protsendi, mis tähendab, et vask on jõudnud niinimetatud karuturule. Ühtlasi jõudis vase hind sellel nädalal viimase aasta madalaima tasemeni.

Kolmapäeval andis langusele hoogu juurde Hiina aktsiate odavnemine ja jüaani nõrgenemine. Hiljutised majandusandmed näitasid, et Hiina majandus on pigem jahenemas. See on mõjunud negatiivselt kogu metalliturule.

Negatiivselt on vaske ja teisi metalle mõjutanud ka dollari tugevnemine – eile jõudis ameeriklaste valuuta viimase 14 kuu kõrgeima tasemeni.

Tähtis toetuspunkt

„Turul oli palju tõusule panustavaid positsioone, suur osa nendest otsustas 6000 dollari juures positsioonidest loobuda, sest tegemist on tähtsa toetuspunktiga,“ rääkis BMO Capital Marketsi väärismetallide kaupleja Tai Wong.

Vase hindadele mõjusid halvasti ka uudised pakkumise poole pealt. BHP Billiton teatas, et on Tšiilis asuvas Escondida kaevanduses töötajatele uue palgaettepaneku teinud, mis võib potentsiaalsed streigid ära hoida. Tegemist on maailma suurima vasekaevandusega.

Kulla hind on tublisti kukkunud

Ka kulla hind on koos teiste metallidega kukkunud, sest USA dollar tõusis 14 kuu kõrgeima tasemeni, vahendab MarketWatch.

„Kulla hinnad on langenud 18 kuu madalaima tasemeni, sest dollar tõusis uute tippudeni. Põhjuseks võib pidada Türgi finantskriisi, mis vähendas investorite riskijanu,“ ütles turuanalüüsiga tegeleva firma Oanda asepresident Dean Popplewell.

Tõsi, Türgiga seotud hirm on mõnevõrra taandunud, aga dollaril pole see hoogu maha võtnud.

USA majandusandmed, olgu selleks jaemüük või produktiivsus, on olnud küllaltki tugevad. See tähendab, et tõenäoliselt tõstab Föderaalreserv tänavu veel intresse kahel korral. Kulla jaoks on see halb uudis.

Kulla hind langes nädalaga 2,8 protsenti, 1176 dollarini untsist, mis on madalaim tase alates jaanuarist, selgub FactSeti andmetest.

Teistest toorainetest odavnes tsingi hind lausa 8,7 protsenti ja tonn maksab 2391 dollarit. Sellel nädalal ilmusid uudised, et Shanghai tsingivarud langesid 10 aasta madalaima tasemeni, mis peaks turule toetust pakkuma. Sellegi poolest muretsevad investorid ülepakkumise pärast, mis on pannud hinnad kiiresti langema.

Tugeva dollari mõju suurem

Kolme kuuga on kollane metall odavnenud 9 protsenti, aasta algusega võrreldes 10 protsenti. Geopoliitilised probleemid ning kaubandussõda pole kulda tõusma pannud ning tundub, et tugevama dollari mõju on suurem.

Hõbe hind kukkus kokku 4,9 protsenti ning untsi eest tuleb välja käia 14,62 dollarit. Plaatina ja pallaadium odavnesid vastavalt 6,8 ja 0,8 protsenti ning untsihinnad on 775 ja 895 dollarit.

Koksisöe hinnad tõusevad robinal

Koksisöe hinnad on viimasel ajal Hiinas kiiresti tõusma hakanud, sest müüjad koguvad omale varusid. Kardetakse, et Peking võib tootmist keskkonna tõttu veelgi piirata.

Mitmed eksportijad on samuti pannud koksisöe müügi ootele. Ostjaid on kõrged hinnad aga ära hirmutanud, mis iseloomustab Hiina praegust keskkonnapoliitikat, mille eesmärk on tööstustootmise piiramine.

Koksisüsi futuurid kallinesid reedel Daliani toorainete börsil lausa 8 protsenti, 2720 jüaanini (396 dollarini). Tegemist on kõrgeima tasemega alates 2011. aastast, mil koksisüsi Hiinas börsile toodi.

Hiljuti tõusid Hiinas ka terasehinnad kuue aasta kõrgeima tasemeni. Hiina peab sõda sudu vastu ning sellel talvel plaanitakse tootmist veelgi piirata.

Nafta jätkab vaikset langust

Nafta hinnad olid ka sellel nädalal languses, sest investorid muretsevad kaubandussõja ning aeglustuva maailmamajanduse pärast, vahendab Reuters.

Brenti toornafta odavnes nädalaga 0,7 protsenti ja WTI kaotas 1,9 protsenti. Kummagi barrel maksab vastavalt 71,71 ja 65,61 dollarit.

Kauplejad ütlesid, et peamisteks faktoriteks on kaubanduspinged USA ja hiina vahel ning arenevate turgude valuutade odavnemine, mis survestab kütusetarbimist ja majanduskasvu.

USA investeerimispank Jeffries teatas reedel, et nõudlus naftatoodete järele on kesine. Singapuri pank DBS juhtis tähelepanu Hiina majandusandmetele, mis viitavad majanduse jahenemisele. Kaubandussõda muudab olukorda ainult kehvemaks.

Samal ajal, kui nõudlus aeglustub, on pakkumine suurenemas. USA valitsuse andmetest selgub, et Ühendriikide naftavarud on kasvamas. Mõnevõrra pakuvad naftaturule tuge Iraani vastu kehtestatud sanktsioonid.

Bensiini hind tõusis sellel nädalal 1,8 protsenti, 740 dollarini tonnist.