Kuna alkoralli tõttu on piirikaubandus hoogustunud, siis jõuab Eestisse sel aastal 100 miljonit purki, mida pole võimalik siinsetes taara vastuvõtupunktides ära anda, kirjutab Delfi Ärileht.
Hiljuti Pandipakendi juhi ameti maha pannud Rauno Raal rääkis väljaandele, et tohututes kogustes pudelitel-purkidel, mis Läti piiripoodidesse müüki läksid, tuli vahetada triipkoode, sest Eestiga samu koode kasutada ei tohi – teatavasti Lätil taaratagastussüsteem puudub, kuid Eestis toimib see pakendiseaduse sunnil juba 2005. aastast.
Keskkonnaministeerium aga julgustab inimesi taarat eraldi koguma ja pakendikonteinerisse viima. Küsimus on ainult: kas ja millises mahus see ka sinna jõuab, sest Eestis ei saa Läti taarat raha eest ära anda. „Koodide muutmine tundub lihtne asi ja ega see töö ju kuskilt välja ei paista, aga sellega kaasnesid kõigile kulud ja seda energiat oleks võinud kasutada päriselt millegi arendamiseks, näiteks taarapunktide kõikuva kvaliteedi parandamiseks,”
ütles Raal.
Tema sõnul pidurdas Läti alkoralli ka plaani rajada Eestisse plastpudelite helvestamise tehas - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus oli nõus andma kolm miljonit maksva tehase rajamiseks miljon eurot toetust, kuid investeeringut ei julgetud teha, sest piirikaubanduse kasvul ei nähtud lõppu tulevat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.