Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti alkoralli ummistab Eesti prügiga
Hiljuti Pandipakendi juhi ameti maha pannud Rauno Raal rääkis väljaandele, et tohututes kogustes pudelitel-purkidel, mis Läti piiripoodidesse müüki läksid, tuli vahetada triipkoode, sest Eestiga samu koode kasutada ei tohi – teatavasti Lätil taaratagastussüsteem puudub, kuid Eestis toimib see pakendiseaduse sunnil juba 2005. aastast.
Keskkonnaministeerium aga julgustab inimesi taarat eraldi koguma ja pakendikonteinerisse viima. Küsimus on ainult: kas ja millises mahus see ka sinna jõuab, sest Eestis ei saa Läti taarat raha eest ära anda. „Koodide muutmine tundub lihtne asi ja ega see töö ju kuskilt välja ei paista, aga sellega kaasnesid kõigile kulud ja seda energiat oleks võinud kasutada päriselt millegi arendamiseks, näiteks taarapunktide kõikuva kvaliteedi parandamiseks,” ütles Raal.
Tema sõnul pidurdas Läti alkoralli ka plaani rajada Eestisse plastpudelite helvestamise tehas - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus oli nõus andma kolm miljonit maksva tehase rajamiseks miljon eurot toetust, kuid investeeringut ei julgetud teha, sest piirikaubanduse kasvul ei nähtud lõppu tulevat.
Seotud lood
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele