Hiljuti Pandipakendi juhi ameti maha pannud Rauno Raal rääkis väljaandele, et tohututes kogustes pudelitel-purkidel, mis Läti piiripoodidesse müüki läksid, tuli vahetada triipkoode, sest Eestiga samu koode kasutada ei tohi – teatavasti Lätil taaratagastussüsteem puudub, kuid Eestis toimib see pakendiseaduse sunnil juba 2005. aastast.
Keskkonnaministeerium aga julgustab inimesi taarat eraldi koguma ja pakendikonteinerisse viima. Küsimus on ainult: kas ja millises mahus see ka sinna jõuab, sest Eestis ei saa Läti taarat raha eest ära anda. „Koodide muutmine tundub lihtne asi ja ega see töö ju kuskilt välja ei paista, aga sellega kaasnesid kõigile kulud ja seda energiat oleks võinud kasutada päriselt millegi arendamiseks, näiteks taarapunktide kõikuva kvaliteedi parandamiseks,”
ütles Raal.
Tema sõnul pidurdas Läti alkoralli ka plaani rajada Eestisse plastpudelite helvestamise tehas - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus oli nõus andma kolm miljonit maksva tehase rajamiseks miljon eurot toetust, kuid investeeringut ei julgetud teha, sest piirikaubanduse kasvul ei nähtud lõppu tulevat.