Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti alkoralli ummistab Eesti prügiga
Hiljuti Pandipakendi juhi ameti maha pannud Rauno Raal rääkis väljaandele, et tohututes kogustes pudelitel-purkidel, mis Läti piiripoodidesse müüki läksid, tuli vahetada triipkoode, sest Eestiga samu koode kasutada ei tohi – teatavasti Lätil taaratagastussüsteem puudub, kuid Eestis toimib see pakendiseaduse sunnil juba 2005. aastast.
Keskkonnaministeerium aga julgustab inimesi taarat eraldi koguma ja pakendikonteinerisse viima. Küsimus on ainult: kas ja millises mahus see ka sinna jõuab, sest Eestis ei saa Läti taarat raha eest ära anda. „Koodide muutmine tundub lihtne asi ja ega see töö ju kuskilt välja ei paista, aga sellega kaasnesid kõigile kulud ja seda energiat oleks võinud kasutada päriselt millegi arendamiseks, näiteks taarapunktide kõikuva kvaliteedi parandamiseks,” ütles Raal.
Tema sõnul pidurdas Läti alkoralli ka plaani rajada Eestisse plastpudelite helvestamise tehas - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus oli nõus andma kolm miljonit maksva tehase rajamiseks miljon eurot toetust, kuid investeeringut ei julgetud teha, sest piirikaubanduse kasvul ei nähtud lõppu tulevat.
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“2027 on võrdlemisi paljulubav aasta”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele