Õlletootja A. Le Coqi juht Tarmo Noop jäi elektri hinnatõusu kommenteerides pigem optimistlikuks, ent tõdes, et hinnatõus tähendab üldiselt ka suuremaid kulutusi tarbijale.
Äripäev
kirjutas sel nädalal, et Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul võib järgmiseks talveks prognoosida elektri turuhinna
ca 30protsendilist kasvu.
Noop tõdes, et kõrgema hinna tingimustes peaks kasvama ka pakkujate arv. Viimane on selge vihje möödunud kuul sõlmitud ühise elektrituru leppele, mis on osake Euroopa ühise elektrituru unelma täitumisest. Nimelt allkirjastas 14 riiki juunis leppe, mille alusel ühinetakse päevasisese ühise kauplemissüsteemiga. Projektiga liitusid Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Leedu, Läti, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Rootsi ja Taani. "Kindlasti stabiliseerib see hinda ja peab stimuleerima uut pakkumist," kommenteeris Noop.
"Võiks võrrelda õlleaktsiisiga, et kui ikkagi Lätis on kaks korda odavam õlu, siis inimesed jooksevad sinna. Kui me oleme Kesk-Euroopaga ühendatud ja siin on kolmandiku võrra kallim hind, siis Kesk-Euroopast hakkab energia siia jooksma ja hind tasandub," ütles ta
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Suure tõenäosusega loob elektri hinna tõus soodsa pinnase alternatiivsete ja säästlike energiaallikate kasutuselevõtuks, leidsid Puitkarkassmajade ehitaja Matek ning liimpuidutootja Barrus.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.