Õlletootja A. Le Coqi juht Tarmo Noop jäi elektri hinnatõusu kommenteerides pigem optimistlikuks, ent tõdes, et hinnatõus tähendab üldiselt ka suuremaid kulutusi tarbijale.
Äripäev
kirjutas sel nädalal, et Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul võib järgmiseks talveks prognoosida elektri turuhinna
ca 30protsendilist kasvu.
Noop tõdes, et kõrgema hinna tingimustes peaks kasvama ka pakkujate arv. Viimane on selge vihje möödunud kuul sõlmitud ühise elektrituru leppele, mis on osake Euroopa ühise elektrituru unelma täitumisest. Nimelt allkirjastas 14 riiki juunis leppe, mille alusel ühinetakse päevasisese ühise kauplemissüsteemiga. Projektiga liitusid Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Leedu, Läti, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Rootsi ja Taani. "Kindlasti stabiliseerib see hinda ja peab stimuleerima uut pakkumist," kommenteeris Noop.
"Võiks võrrelda õlleaktsiisiga, et kui ikkagi Lätis on kaks korda odavam õlu, siis inimesed jooksevad sinna. Kui me oleme Kesk-Euroopaga ühendatud ja siin on kolmandiku võrra kallim hind, siis Kesk-Euroopast hakkab energia siia jooksma ja hind tasandub," ütles ta
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Suure tõenäosusega loob elektri hinna tõus soodsa pinnase alternatiivsete ja säästlike energiaallikate kasutuselevõtuks, leidsid Puitkarkassmajade ehitaja Matek ning liimpuidutootja Barrus.
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.