Õlletootja A. Le Coqi juht Tarmo Noop jäi elektri hinnatõusu kommenteerides pigem optimistlikuks, ent tõdes, et hinnatõus tähendab üldiselt ka suuremaid kulutusi tarbijale.
Äripäev
kirjutas sel nädalal, et Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul võib järgmiseks talveks prognoosida elektri turuhinna
ca 30protsendilist kasvu.
Noop tõdes, et kõrgema hinna tingimustes peaks kasvama ka pakkujate arv. Viimane on selge vihje möödunud kuul sõlmitud ühise elektrituru leppele, mis on osake Euroopa ühise elektrituru unelma täitumisest. Nimelt allkirjastas 14 riiki juunis leppe, mille alusel ühinetakse päevasisese ühise kauplemissüsteemiga. Projektiga liitusid Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Leedu, Läti, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Rootsi ja Taani. "Kindlasti stabiliseerib see hinda ja peab stimuleerima uut pakkumist," kommenteeris Noop.
"Võiks võrrelda õlleaktsiisiga, et kui ikkagi Lätis on kaks korda odavam õlu, siis inimesed jooksevad sinna. Kui me oleme Kesk-Euroopaga ühendatud ja siin on kolmandiku võrra kallim hind, siis Kesk-Euroopast hakkab energia siia jooksma ja hind tasandub," ütles ta
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Suure tõenäosusega loob elektri hinna tõus soodsa pinnase alternatiivsete ja säästlike energiaallikate kasutuselevõtuks, leidsid Puitkarkassmajade ehitaja Matek ning liimpuidutootja Barrus.
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.