Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtlussektori kasum vähenes esimeses kvartalis
Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta esimeses kvartalis 584 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui aasta varem samal ajal, teatas statistikaamet. Sektori müügitulus on suurim osatähtsus kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtetel.
2017. aasta esimese kvartaliga võrreldes vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid veonduse ja laonduse, põllumajandus-, metsandus- ja kalandus- ning energeetikaettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim kaubandus- ning haldus- ja abitegevusettevõtted.
Ettevõtted müüsid 2018. aasta esimeses kvartalis kaupu ja teenuseid 13,7 miljardi euro eest ehk 8% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Enim suurenes aastaga müügitulu kinnisvara tegevusalal. Ettevõtlussektori müügitulus on suurim osatähtsus kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtetel, kelle müügitulu kasvas möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes vastavalt 4% ja 7%.
Ettevõtete kulud olid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9%, sh tööjõukulud 8% suuremad. Hõivatute arv kasvas aastaga 2% ja töötatud tundide arv 1%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5500 eurot kvartalis, mis on 3% suurem kui aasta varem samal ajal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2018. aasta esimeses kvartalis investeerisid ettevõtted 490 miljonit eurot, mida on 15% vähem kui aasta varem samal ajal. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suurimad investeerijad olid kinnisvara-, töötleva tööstuse ning põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtted, kes kokku tegid üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. 2017. aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenesid investeeringud ehitistesse, arvutisüsteemidesse ning maasse. Vähenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse.
Ettevõtete investeeringute kasv käesoleval aastal ilmselt aeglustub ja selle peamiseks põhjuseks ebakindlus majanduskeskkonna suhtes, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.