Ettevõtete innovaatilisust on vaja suurendada ning sellepärast on ka riik valmis tootearendusse panustama, ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ettevõtete innovatsiooniuuringut kommenteerides.

- Urve Palo
- Foto: Andras Kralla
Statistikaamet avaldas
eile uuringu tulemused, mis näitavad, et innovatsiooni erasektoris takistavad rahapuudus, ettevõtete raskused laenu saamisel ning asjaolu, et suurele osale Eesti väikeettevõttetest ei ole teadus- ja arendustegevus jõukohane.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles kommentaariks, et need takistused näitavad selgelt, et teatud toodete ja teenuste osas turud ei toimi piisavalt hästi ning kuna toote-, teenuse- ja tehnoloogiaarenduse investeeringud on ettevõtte jaoks kõrge riskiteguriga, on vajalik ka riigi tugi, teatas MKM.
„Ettevõtete innovaatilisust on vaja suurendada ning sellepärast on ka riik valmis tootearendusse panustama,“ ütles Palo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Algul miljon eurot
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja töötamas tootearenduse toetusmeedet, mille eesmärgiks on ergutada tööstusettevõtteid uute omatoodetega turule sisenema ja ekspordivõimekust kasvatama. Meetme eelarveks selle piloteerimisfaasis on 2018. aastal ette nähtud üks miljon eurot.
Valitsus andis riigieelarvestrateegia arutelus heakskiidu ka järgneval neljal aastal meetmele 20 miljoni euro lisaraha leidmiseks.
Minister lisas, et innovatsiooni hoogustamiseks ettevõtluses on riigil plaanis ka muid tegevusi, sealhulgas tööprotsesside automatiseerimise toetamiseks. "Täna saavad ettevõtjad kasutada ettevõtte arenguprogrammi teenuseid või KredExi tehnoloogialaenu ettevõtte äriprotsesside digitaliseerimiseks. Veel sellel aastal avanevad meetmed, mis toetavad ettevõtete digitaliseerimise analüüse ning innovatsiooni panustamist laiemalt," nimetas Palo. Riik on märkimisväärses mahus juba paljude aastate vältel toetanud ka kuut tehnoloogiaarenduskeskust, mille fookuses on uute ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine.Innovatsiooniuuring tehakse ühtse metoodika alusel nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikides iga kahe aasta tagant, uuringuperiood on kolm aastat. 2016. aasta uuringu kogumisse kuulus 3714 vähemalt kümne hõivatuga ettevõtet, neist 1878 kuulus tööstussektorisse ja 1836 teenindussektorisse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtete innovatsiooniuuringu andmeil olid 2016. aastal 47,7% Eesti ettevõtteist uuenduslikud, teatas statistikaamet. Aktiivsemad uuenduste elluviijad on tööstussektori ettevõtted.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.