Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstusettevõtted on aktiivsed uuenduste elluviijad
Tehnoloogiliselt uuenduslik ettevõte tuli vaatlusperioodil turule uute toodete või teenustega või panustas ettevõtte põhi- või tugiprotsesside täiustamisse, efektiivsemaks muutmisse. 2016. aasta andmetel oli 1650 ettevõtet tehnoloogilise uuendusega, neist üle poole kuuluvad tööstussektorisse.
Mittetehnoloogiliselt uuenduslik ettevõte võttis vaatlusperioodil kasutusele organisatsiooni või turundusega seotud uuendusi. 2016. aasta andmetel oli mittetehnoloogilise uuendusega 797 ettevõtet.
Enamikku ettevõtteid aga ei saa liigitada üksnes tehnoloogilise või mittetehnoloogilise uuenduse alusel. Väga sageli on ettevõtetes juurutatud mõlemat tüüpi uuendusi.
Koostöös ollakse tagasihoidlikud, enamasti ei kaasata uuenduste tegemisel teisi ettevõtteid, asutusi ega ülikoole. Uuringu tulemused näitavad, et perioodil 2014?2016 on innovaatilistest ettevõtetest koostööd teinud veidi enam kui pooled (53%). Olulisemaks peetakse koostööd kontserni teiste ettevõtetega, erasektori ettevõtetega ning seadmete, masinate ja tarkvara tarnijatega. Ainult 11% ettevõtetest on teinud koostööd Eesti ülikoolidega, üksikud ettevõtted ka ülikoolidega Euroopas ja väljaspool Euroopat.
Uuenduslikkuse üks eeldus on järjekindel teadus- ja arendustegevus, mis uuringu andmeil on perioodil 2014?2016 toimunud 18% innovaatilistest ettevõtteist, peaaegu sama paljudes ettevõtetes oli see ebaregulaarne. Suurele osale Eesti väikeettevõttetest ei ole teadus- ja arendustegevus jõukohane.
Uuenduslike ettevõtete arvu põhjal võib väita, et uuendusi tehakse vajaduste alusel pidevalt. Veidi üle poole uuringus osalenud mitteuuenduslikest ettevõtetest ei näinud uuenduste järele vajadust. Mitteuuenduslikest ettevõtetest 18% kaalus uuendusi, kuid neid ei võimaldanud juurutada takistavad tegurid, millest olulisemateks peeti rahapuudust, raskusi laenu saamisel, aga ka kvalifitseeritud töötajate puudust.
Innovatsiooniuuring tehakse ühtse metoodika alusel nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikides iga kahe aasta tagant, uuringuperiood on kolm aastat. Uuringu metoodika alus on Oslo käsiraamat (Oslo Manual). 2016. aasta uuringu kogumisse kuulus 3714 vähemalt kümne hõivatuga ettevõtet, neist 1878 kuulus tööstussektorisse ja 1836 teenindussektorisse.
Statistika alus on küsimustik „Ettevõtete innovatsiooniuuring“, mille esitamise tähtaeg oli 18.08.2017. Statistikatöö „Ettevõtete innovatsiooniuuring“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Seotud lood
Ettevõtete innovaatilisust on vaja suurendada ning sellepärast on ka riik valmis tootearendusse panustama, ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ettevõtete innovatsiooniuuringut kommenteerides.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele