Piirikaubandus võtab alkoholist veerandi

Kiire alkoholiaktsiisi tõus on piirikaubandust sama kiirelt elavdanud ning rahandusministeerium peab eeldatavat maksulaekumist märkimisväärselt korrigeerima.

Piirikaubandusest saamata jääva aktsiisi maht on sel aastal 62 miljonit eurot, koos käibemaksuga 84 miljonit eurot. See moodustab 22,5 protsenti alkoholi legaalsest kogumüügist (sh soomlaste ostud) Eestis ja Läti piiril. 

Järgnevatel aastatel ootab ministeerium Läti piirikaubanduse kasvu hinnatõusu tempos.

"Mis täpsemalt järgmistel aastatel saab, on raske öelda, sest ühtviisi keeruline on hinnata nii selle trendi kui piirikaubanduse lage," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.

Õllekoguste deklareerimine vähenes möödunud aastal 11,6%, suurem langus toimus aasta teises pooles. Selleks aastaks prognoositakse 27,1% deklareeritavate koguste langust võrreldes eelmise aastaga, selgub rahandusministeeriumi kevadprognoosist.

Samas ei tohi unustada, et kevadprognoosis ei ole arvesse võetud näiteks valitsuse riigieelarve strateegia (RES) arutelul tehtud otsuseid. "RESis otsustatakse ka alkoholiaktsiisi tõstmata jätmine tuleval aastal," ütles rahandusminister Toomas Tõniste esmaspäeval.

"Kui vaatame RESi kontekstis valitsuse otsust mitte tõsta aktsiise, siis süvendab see alalaekumist veelgi nii sel kui järgmistel aastatel, eks siis tuleb leida ka vastav katteallikas ja seda ollakse (valitsuses) valmis tegema," kommenteeris Kirsipuu.

Ei tohi unustada, et suur osa Eestis ostetust alkoholist on alati piirikaubanduse käigus läinud Soome. 2016. aastal hindas Eesti Konjunktuuriinstituut turistide ostude osakaalu 44% Eesti legaalsest alkoholimüügist, sh õllest 30% ning kangest alkoholist 55%. 2017. aastal on Lätti alkoholi ostma läinud ka osa soomlasi, kes varem ostsid alkoholi Eestist, märgitakse majandusprognoosis.

Loe pikemalt Äripäevast. 

Autor: Kristjan Pruul, Äripäev