30. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ei saa unistada tööjõumahukast tootmisest või asendamatust positsioonist teeninduses, sest pole meil ei liigseid töökäsi ega unikaalset positsiooni ei geograafilises ega sektoripõhises teeninduses. Aga meil on üks unikaalne oskus, mida me kasutame liiga vähe – see on nutikus. Selle nutikusega oleme end upitanud maailma üheks juhtivaks e-riigiks, meie noored paistavad silma teadmiste testimisel ja start-up-kogukond näitab Eestit suuremana, kui tegelikult oleme.

Mis oleks, kui võtaks selle taastuva loodusvara – nutikuse – ja teeks nii, et järgneva 10 aasta jooksul kujuneks Eesti heaolu allikaks nutikuse kasutamine majanduselus ja ühiskonnakorralduses.

Selleks on meil vaja nutikat majandust, nutikat rahvast ja nutikat riiki.

Nutikam ja julgem majandus eeldab nutikat tööjõudu. Eestis kipume end määratlema laulurahvana. See on tore ja las see nii ka jääb, aga mis oleks, kui televisioonis oleks 10 laulusaate kõrval mitte üks noorte teadussaade Rakett 69, vaid veel 10 nutikust ja teadmisi väärtustavat saadet? On aeg võtta rahvuslik fookus inseneriharidusele.

Tööturu seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi OSKA järeldus 2016. a. oli, et IKT-oskustega spetsialistide arv peab kahekordistuma. Juba aastaks 2020 on puudu ca 7000 nutikat spetsialisti läbi kõigi majandussektorite. On selge, et ainult oma jõududega me hakkama ei saa, meil on vaja võimekust kaasata nutikaid inimesi väljastpoolt.

Inimesed väljast tulevad Eestisse siis, kui meie elu ja töökeskkond on konkurentsivõimeline, mis viib meid kolmanda alustalani – nutikas riik.

Arvamusloo täispikka versiooni loe Äripäevast.

Autor: Ivo Suursoo, Infotehnoloogia liidu president