• 27.03.18, 09:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas suurendada lisandväärtust?

Tööstuspoliitika roheline raamat sõnastab sektori eesmärgiks kasvatada aastaks 2030 tööstussektori lisandväärtus Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Eesmärgi saavutamiseks ei piisa vaid efektiivsuse kasvatamisest, vaid ettevõtetel tuleb üha enam investeerida arendustegevusse ja tõhustada koostöömudeleid, kirjutab Swedbanki toiduainetööstuse sektorijuht Oliver Olt.
Oliver Olt
  • Oliver Olt
Ainult efektiivsusesse ja mahtudesse investeerimisest tõenäoliselt enam ei piisa – eksportimiseks on vaja välja töötada sobivaid tooteid uutele turgudele, sest koduturule mõeldud tooted ei pruugi alati üks ühele väljamaa tarbijate eelistustega sobida. Mõjutused tulevad ka tervislikkuse teadlikkuse kasvust, kiirest elutempost ja elanikkonna kasvavast keskmisest vanusest.
Toiduainetööstuse ettevõtted on nendest trendidest lähtuvalt fookust muutmas. Toidutööstuse investeeringute maht tootearendusse olnud varasematel aastatel pigem alla 15 protsendi, kuid 2017. aasta alguses ütles sektor, et plaanib 55 protsenti investeeringutest suunata tootearendusse, mis on oluline fookuse muutumine.
Innovatsioon ja tootearendus tehakse sageli toiduainetööstuses ära oma majas sees või siis oma heade partnerite – teiste tööstuste juures. Kasutatakse ka teadusasutusi, kuid siin peitub kindlasti kasvupotentsiaal. Ja seda mitte ainult toidutööstuses, vaid tööstuses laiemalt. Koostöö ei pea olema kitsalt tootepõhine, vaid laiem sh energia, kvaliteedi, logistika, digitaliseerimise jne suunal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Loe täispikka kommentaari Äripäevast
Autor: Oliver Olt, Swedbanki toiduainetööstuse sektorijuht

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele