Probleeme jagub
Vaatamata tööstus 4.0 perspektiivikusele, on selle rakendamisel ka mitmeid probleeme. Näiteks on täna ettevõtete üheks suureks mureks endiselt taoliste investeeringute tasuvuse ebakindlus. Samuti pole ettevõtjad sugugi veendunud, et riigis leiduvad inimesed, kellel on tööstus 4.0 lahenduste rakendamiseks vajalikud teadmised. Kolmas suur murekoht on nagu innovatiivsete asjadega ikka - regulatsioonide puudus. Kõige problemaatilisem on ilmselt siiski turvalisus. Tööstus 4.0 on ülimalt integreeritud, see nõuab erinevaid kommunikatsioonivahendeid ja omavahelist suhtlust.
Tasub teada
Lihtsamad sammud digitaliseerimise suunas:
Masinate seadistuste ja programmide tagavarakoopiate tegemine pilve või serverisse;
korraliku ERP süsteemi juurutamine ja kasutuselevõtt;
Cad/Cam tarkvara juurutamine;
standardiseeritud rakistused ja nende digitaliseerimine;
igale korduvale tootele on loodud ühesugune kvaliteedidokumendi põhi. Kättesaadav pilvest või serverist;
loo suur kliendihalduseks mõeldud pilveserver, kus olulised ja suured kliendid pääsevad ligi tellimuste informatsioonile. Näiteks saab sealt teada, millises etapis parasjagu tema töö on ning saab ülevaate kõikvõimalikest dokumentatsiooni küsimustest (sertifikaadid, kvaliteedi raportid jmt).
Allikas: Toomas Tammer
Masinate (ja üha rohkem ka inimeste) omavaheline suhtlus käib teadupärast läbi online-võrgu. See tähendab, et kogu üritus on häkitav. Tööstus 4.0 nõuab väga tõhusat küberkaitset.
Eesti puhul ei tohiks ükski neist probleemidest olla ületamatu. Võib isegi öelda, et Eesti on teatavas eelisseisundis. Suur IT-alane kogemus ja edulugu tuleb tööstus 4.0 arendamisel kindlasti kasuks.
Mitmed Eesti ettevõtted juba digitaliseerivad oma tootmisi. Kuidas seda siis teha? Ettevõtte Estanc juht Mihkel Tammo tunnistab, et digitaliseerimine kipub olema samasugune sõnakõlks nagu innovatsioon või automatiseerimine. „Minu jaoks muutus see päris teemaks pärast seda, kui suutsin enda ettevõtte vaates digitaliseerimisega praktiliselt suhestuda. See juhtus siis, kui sain aru, kuidas teatud uudsete lahenduste kasutamine võimaldab meil paremini ka kliendi probleeme lahendada,“ ütleb Tammo.
Tänaseks kasutab Tammo ettevõte just neile disainitud ERP (ettevõtte ressursside planeerimise) lahendusi. „Selle sama tarkvara baasilt soovime toota juurde mitmeid lahendusi, millest ma täna veel kõva häälega ei räägi, kuid mille realiseerimisel me saame end erilisena turundada, teenindada oma klienti paremini müügis ning võimaldada projekti käigus talle paremat ülevaadet meie koostöö edenemisest,“ selgitab Tammo.
Tammo leiab, et Eestis on võimalused digitaliseerimiseks täiesti olemas. Sellegi poolest soovitaks ta alustada veidi kaugemalt. „Mina tegeleksin enne juhtimiskvaliteedi tõstmise ja turgudest parema arusaamise saamisega, kui asuksin digitaliseerimise kallale. Peab olema kindel praktiline kasuefekt ja strateegia miks midagi teha. Kui need eeldused on olemas, siis igal juhul tasub seda teha,“ leiab ta.
Tammo arvates on digitaliseerimise puhul probleemiks kulude prognoosimatus. „Elu on näidanud et kõik investeeringud digilahendustesse ületavad esialgseid prognoose märkimisväärselt. Põhjuseks tihti see, et lähteülesanne on üks, aga kui hakkad asja tegema, tuleb järjest ideid ja ka probleeme juurde.“ See tähendab, et digitaliseerimine on kapitalimahukas tegevus. Tammo leiab, et personaliseeritud lahendused on pigem neile, kes jõuavad selle eest maksta. Väikeettevõtted peavad leppima start-up tüüpi n-ö valmislahenduste seadistamisega.