Ettevõtjad pole sugugi veendunud, et riigis leidub inimesi, kellel on tööstus 4.0 lahenduste rakendamiseks vajalikud teadmised, kirjutab Venteni juhatuse liige ja omanik Toomas Tammer.
Toomas Tammer
  • Toomas Tammer
  • Foto: Venten OÜ
Möödunud kuu lõpus ütles Estanc AS juht Mihkel Tammo, et ta kõrvadel hakkab valus, kui riik räägib digitaliseerimisest ja innovatsioonist nagu võluvitsadest kõigi probleemide vastu. Mida digitaliseerimise „võluvits“ endast ikkagi kujutab ja kuidas seda kasutada? Kust peaks üldse üks ettevõte alustama „võluvitsa“ leidmist ja selle otstarbekat rakendamist?
Täna on juba võimalik mitmeid lihtsamaid lahendusi kasutusele võtta ja seda olenemata ettevõtte suurusest. Emmanuel Marra ütles Instrutec 2017 messil, et näiteks big data ja augmented reality on kaks asja, mida saaks kõik teatud tasemel enda kasuks tööle panna. On küll vaieldav, kas Eesti mõistes saab üldse rääkida big datast. Isegi kui ei saa, siis datast saab igaljuhul.
Sisuliselt nõuab data kasutamine kahte sammu: andmete kogumist ning andmete õiget ja sihipärast analüüsi. Augmented reality tähendab tehniliste vahendite abil reaalsuse simuleerimist. See nõuab investeeringut tehnoloogiasse ja otstarbekat tarkvara. Selliste reaalsust imiteerivate prillide abil saab töötajatele õpetada näiteks uute masinate käsitlemist, häireolukordades tegutsemist, tööohutust ja muud tarvilikku. Sellised sammud tööstus 4.0 suunal ei tohiks ka Eesti ettevõtetele võimatud paista. Näiteks loodi hiljuti TTÜ-s taoline katselabor. Ettevõtted võivad katselabori abil oma tootmist optimeerida.
Nagu öeldud, siis kuskilt peab alustama. Start-up valmislahendustega tasub katsetada. Isegi kui need kõik ei sobi, saab sellega vajalikku kogemust ja teadmisi, et leida lõpuks ettevõttele sobilikud nutikad lahendused.
 
Autor: Toomas Tammer, Venten OÜ juhatuse liige ja omanik

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 12:06
Gaas kallineb taas: kohalik põlevkiviõli pakub tööstusele soodsamat alternatiivi olemasolevas katlamajas
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele