Tööstuse arenguks riigil taskus mitu plaani

2017. aasta teises kvartalis kasvasid tööjõukulud 6,8% ning investeeringud teadus- ja arendustegevusse on madalseisus.

“Kui tahame liikuda kõrgema lisandväärtusega toodete poole, siis toote- ja tehnoloogiaarendus on möödapääsmatu,” sõnas Reede.

Luubi all digitaliseerimine

Tööstuse konkurentsivõime parandamiseks pööratakse enim tähelepanu uute tehnoloogiate – digitaliseerimise, automatiseerimise – kasutuselevõtule.

2018. aastast läheb käima IKT-arenguprogramm, mis sisaldab tööstusele kaht olulist komponenti: ühest küljest on see tööstuse digitaliseerimise toetus ja teisest küljest talentide värbamine väljastpoolt, kommenteeris Reede.

Veel hakatakse aktiivselt tegelema sellega, kuidas kasutada nii välismaist kui rahvuslikku teadusarenduspotentsiaali oma ettevõtmiste ja toodete parendamiseks. “Tõepoolest, seal on erinevad meetmed, mis on juba praegu olemas,” ütles Reede ja tõi näiteks Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud, mille kaudu on võimalik taotleda oma tehnoloogia- ja tootearenduseks kuni kaks miljonit eurot.

“Ma pean ütlema, et taotlusi on küll vähem, aga kõik tööstusettevõtted, kes on taotlema tulnud, on raha saanud. See konkreetne meede seab fookuse alla ka äriplaani ja toetust andes vaadatakse ka seda, kas see tehnoloogia(arendus) jõuab ka turule ja kas tal on majanduslik väärtus,” lisas ta.

Laenutagatised puuduvad

“Millest veel on praegu vajaka,” juhtis Reede tähelepanu, “on tagatise puudumine, ehkki kapitali kättesaadavus ei ole praegu keeruline ja seda pakutakse soodsatel tingimustel.”

Siin peab tema sõnul riik vaatama, kuidas tulla Kredexi kaudu vastu ja pakkuda pikaajalisi laenude tagatisi.

“Kui praegu pakuvad Eesti pangad tööstusettevõtetele laene pikkusega kuskil seitsmeks aastaks, siis konkurendid Soomes, Rootsis, Saksamaal saavad võtta laene 12–15 aastaks. Järelikult tuleb midagi ette võtta, et Eesti tööstuse konkurentsivõimet parandada.”

Rohkem teadustellimusi

Erinevad toetused toote- ja tehnoloogiaarendusse on pool sammu – probleem on selles, et tööstus ei anna meie ülikoolidele kindlat suunist. “Ühest küljest ei ole ülikoolid harjunud ettevõtjaid kuulama, teisest küljest, ega ettevõtted ise ka ole suutnud oma seisukohti formuleerida. Kindlasti peab seal pingutama!” kommenteeris Reede.

Autor: Merit Pärnpuu, Äripäev