Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tootmine kolib Aasiast koju tagasi
Ettevõtete edukus ei sõltu enam niivõrd nende asukohast, kuivõrd kohast globaalses väärtusahelas, ning uus trend on tootmise toomine Aasiast koju tagasi, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell.
Mari Rell.
Foto: Erakogu
Kas usume, et asume maailma äärealal või oleks täiesti loomulik mõelda, et seal, kus asume meie, ongi maailma keskpunkt, sõltumata meie asukohast geograafilises mõttes. Tänu tehnoloogiale on maailm meile järjest lähemal ning majanduste seotus kasvab tänu globaalsete äri- ja tarnevõrgustike tihenemisele.
Globaalsed väärtusahelad (GVC) toimivad tänapäeval nii toodete ja teenuste pakkumisel, nende lõpptarbijatele tarnimisel kui ka kauba utiliseerimisel pärast kasutamist. Peamiselt motiveerib ettevõtteid globaalsetes ärivõrgustikes osalema kulude optimeerimine, ligipääs uuele teadmusele või tehnoloogiale, toodete kvaliteedi paranemine või uute toodete juurutamine. Ettevõtted, kes osalevad globaalses väärtusahelas ning konkureerivad ülemaailmsel turul, kasvatavad suure tõenäosusega tootlikkust kiiremini, sest nende äripartnerid on sageli tootlikumad ja efektiivsemad ettevõtted. See sunnib ettevõtteid panustama enam innovatsiooni, kasutama uut tehnoloogiat ja digitaliseerimist.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.