Ettevõtete edukus ei sõltu enam niivõrd nende asukohast, kuivõrd kohast globaalses väärtusahelas, ning uus trend on tootmise toomine Aasiast koju tagasi, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell.
Kas usume, et asume maailma äärealal või oleks täiesti loomulik mõelda, et seal, kus asume meie, ongi maailma keskpunkt, sõltumata meie asukohast geograafilises mõttes. Tänu tehnoloogiale on maailm meile järjest lähemal ning majanduste seotus kasvab tänu globaalsete äri- ja tarnevõrgustike tihenemisele.
Globaalsed väärtusahelad (GVC) toimivad tänapäeval nii toodete ja teenuste pakkumisel, nende lõpptarbijatele tarnimisel kui ka kauba utiliseerimisel pärast kasutamist. Peamiselt motiveerib ettevõtteid globaalsetes ärivõrgustikes osalema kulude optimeerimine, ligipääs uuele teadmusele või tehnoloogiale, toodete kvaliteedi paranemine või uute toodete juurutamine. Ettevõtted, kes osalevad globaalses väärtusahelas ning konkureerivad ülemaailmsel turul, kasvatavad suure tõenäosusega tootlikkust kiiremini, sest nende äripartnerid on sageli tootlikumad ja efektiivsemad ettevõtted. See sunnib ettevõtteid panustama enam innovatsiooni, kasutama uut tehnoloogiat ja digitaliseerimist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Mari Rell, Arenguseire Keskuse ekspert
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.