Ettevõtete edukus ei sõltu enam niivõrd nende asukohast, kuivõrd kohast globaalses väärtusahelas, ning uus trend on tootmise toomine Aasiast koju tagasi, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell.
Kas usume, et asume maailma äärealal või oleks täiesti loomulik mõelda, et seal, kus asume meie, ongi maailma keskpunkt, sõltumata meie asukohast geograafilises mõttes. Tänu tehnoloogiale on maailm meile järjest lähemal ning majanduste seotus kasvab tänu globaalsete äri- ja tarnevõrgustike tihenemisele.
Globaalsed väärtusahelad (GVC) toimivad tänapäeval nii toodete ja teenuste pakkumisel, nende lõpptarbijatele tarnimisel kui ka kauba utiliseerimisel pärast kasutamist. Peamiselt motiveerib ettevõtteid globaalsetes ärivõrgustikes osalema kulude optimeerimine, ligipääs uuele teadmusele või tehnoloogiale, toodete kvaliteedi paranemine või uute toodete juurutamine. Ettevõtted, kes osalevad globaalses väärtusahelas ning konkureerivad ülemaailmsel turul, kasvatavad suure tõenäosusega tootlikkust kiiremini, sest nende äripartnerid on sageli tootlikumad ja efektiivsemad ettevõtted. See sunnib ettevõtteid panustama enam innovatsiooni, kasutama uut tehnoloogiat ja digitaliseerimist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Mari Rell, Arenguseire Keskuse ekspert
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.