Ettevõtete edukus ei sõltu enam niivõrd nende asukohast, kuivõrd kohast globaalses väärtusahelas, ning uus trend on tootmise toomine Aasiast koju tagasi, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell.
Kas usume, et asume maailma äärealal või oleks täiesti loomulik mõelda, et seal, kus asume meie, ongi maailma keskpunkt, sõltumata meie asukohast geograafilises mõttes. Tänu tehnoloogiale on maailm meile järjest lähemal ning majanduste seotus kasvab tänu globaalsete äri- ja tarnevõrgustike tihenemisele.
Globaalsed väärtusahelad (GVC) toimivad tänapäeval nii toodete ja teenuste pakkumisel, nende lõpptarbijatele tarnimisel kui ka kauba utiliseerimisel pärast kasutamist. Peamiselt motiveerib ettevõtteid globaalsetes ärivõrgustikes osalema kulude optimeerimine, ligipääs uuele teadmusele või tehnoloogiale, toodete kvaliteedi paranemine või uute toodete juurutamine. Ettevõtted, kes osalevad globaalses väärtusahelas ning konkureerivad ülemaailmsel turul, kasvatavad suure tõenäosusega tootlikkust kiiremini, sest nende äripartnerid on sageli tootlikumad ja efektiivsemad ettevõtted. See sunnib ettevõtteid panustama enam innovatsiooni, kasutama uut tehnoloogiat ja digitaliseerimist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Mari Rell, Arenguseire Keskuse ekspert
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.