Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadlased aitavad tasuta tooteid katsetada
Eesti ja teiste Läänemere riikide teadlaste koostööprogramm aitab kohalikel ettevõtjatel tasuta oma tooteid analüüsida ja katsetada.
Ettevõtjate ja teadlaste koostööplatvormile Baltic TRAM laekunud avaldused tõestasid, et eelkõige just Eesti väikefirmadel on reaalne vajadus uurimistöö ja arendustegevuse järele, tõdes Tartu Ülikooli füüsika instituudi tööstussuhete ekspert Ott Rebane. Ta tõi välja, et väikefirmadel puuduvad analüüsiks kompetentsed eksperdid ja vajalik aparatuur, mille hankimine käib neile üle jõu, kirjutab Äripäev.
Töö käib mitmes sektoris
Eesti ülikoolidel ja teadusasutustel on Rebase kinnitusel huvi, kompetents ja tehnika, et uusi materjale ja tooteid arendada. Näiteks on Rebase sõnul Baltic TRAMist abi saanud 2013. aastal keskkonnasõbralikema ettevõtte tiitliga auhinnatud Werrowool OÜ, kel Baltic TRAM aitas leidis võimaluse tõsta toodetava tselluvilla soojapidavust ja tulekindlust.
Programmiga on ka liitunud plasti tootev ATI profiil, kes arendab välja viise, kuidas põletatud põlevkivi plasttoodetes täitematerjalina kasutada. "Küsimus ongi selles, kuidas ülejäävasse tuhka suhtutakse. Kas seda nähaksegi vaid katlast välja tuleva jäägina, millest ehk saab mingit toodet teha või nähakse seda hoopis esmalt tootena ning alles siis, kui sellele kasutust ei leita, viiakse see tuhamäkke," selgitas ATI Profiili juhatuse liige Ivar Viira.
Praegu käibki koostöös TTÜ teadlastega uurimine, kuidas tuhka polümeerides kasutamiseks standardiseerida. Tehnoloogiliselt on see juba reaalselt võimalik. "Koostöös sünnib kasu sellest, et kuigi põlevkiviga on juba aastaid tegeletud, ei oska keegi siiamaani öelda, mis on põletatud põlevkivi abrasiivsus (kulutamisvõime - toim) või kõvadus. TTÜ töötabki selle välja selgitamise kallal," tõi Viira välja.
Pikemalt loe Äripäevast.
Autor: Urmo Andressoo, Äripäev
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
5
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele