24. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kellelegi ei tohiks täna enam tulla üllatusena, et aastaks 2025 on meie tööjõuturg 40 000 tööealise inimese võrra väiksem. Praegu on masinatööstuses oskustööjõu kriis väga terav ja peame arvestama, et see olukord iga aastaga kahjuks süveneb. Neid töötleva tööstuse ettevõtteid, kes ekspordivad, loovad töökohti ja riigile makse maksavad, tuleb sellistes tingimustes edasi aidata. Pole just palju valikuid, kuidas seda teha.  

Toon näite: ettevõte Hyrles on tegelenud juba kaks aastat Industry 4.0 mõtteviisi suunas liikumisega ja tänaseks on nad jõudnud road-map’ini, mis aitab otsustada, millesse investeerida raha ja aega. Ettevõtte operatiivjuht Reio Rahumägi ütles, et ilma välise toeta ja valmisolekuta koostööks ei oleks nad iseseisvalt nii kaugele jõudnud. Tuletan meelde, et Hyrlest peeti juba enne neid projekte tööstuses edulooks. Digitaliseerimine ei tule kohe ja kiirelt sõrmenipsuga - see on pikaajaline areng, fokusseeritud tegutsemine ja panustamine.

Hiljuti toimunud Instruteci seminaril rääkisid oma lugusid ka tekstiiliettevõte Protex ning EMLi liige ja treilerite arendaja Bestnet. Võin öelda, et seminari ettekanded äratasid mõlema ettevõtte otseste konkurentide huvi –  äkki saavad ka nemad midagi sellist teha, millega oma konkurentsivõimet tõsta? Tulemuslikud näited motiveerivad ja julgustavad teisi kaasa mõtlema, mida mina saaksin täna oma ettevõttes teisiti teha. Üks on kindel, kes täna digitaliseerimisele ei mõtle, selle jaoks võib homme juba hilja olla.

Riik saab digitaliseerimises kaasa aidata

Kui täna riik lõpuks ometi leiab, et tööstus on see valdkond, mille arendamine riigile pikas perspektiivis kasulik on, siis on digitaliseerimine just see, milles riik saab täna appi tulla.

Uskuge mind, enamus tööstusettevõtete juhte ei ärka hommikul üles mõttega, kuidas oma ettevõtet digitaliseerida. Neil on palju teisi teemasid, millega tegeleda. Kutsusime spetsiaalselt kokku riigi ning tööstuse ja IT valdkondade esindajad, et aru saada, kuidas peaksime koos selle teemaga edasi liikuma. Digitaliseerimine toob paremaid tulemusi, kui erinevad osapooled suudavad oma eesmärke, ressursse ja tegevusi koordineerida. Elu Eestimaal on näidanud, et kui igaüks oma nurgas vaikselt toimetab, siis see ei pruugi kuigi tulemuslik olla.

Kui kellelgi on paremaid ideid, kuidas masinatööstus peaks tulevikus ilma oskustööjõuta hakkama saama, palun andke märku ja räägime. Ka tööstuse lipulaev Saksamaa ei ole midagi paremat avastanud - Angela Merkel rääkis esimesena Industry 4.0 mõtteviisist ja räägib siiamaani.

Maailma suurimal tehnoloogiamessil Hannoveris möödunud aprillis esitleti väga erinevaid digitaliseerimisega seotud tehnoloogiaid ja lahendusi, mis toetavad tööstuse arendamist. Lõpetuseks toon maalähedasema näite hoopis pangandusest ja seadmete kasutamisest. Kui tekkisid esimesed sularahaautomaadid, nii mõnigi pensionär uskus siiralt, et pensioni saab kätte ainult kindlast automaadist või siis tuli see pension sealt kohe välja võtta, et panka viia – tundus usaldusväärsem. Iga algus ongi keeruline ja eeldab muudatustega kohanemist.