Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jälle nad räägivad digitaliseerimisest…
Igal tööstusega seotud messil ja konverentsil, kus ma sel sügisel käinud olen, räägitakse tööstuse digitaliseerimisest. Harva aga pakutakse välja lahendusi, mis olukorda parandaks, leiab Fractory tegevjuht Martin Vares.
Igal tööstusega seotud messil ja konverentsil, kus ma sel sügisel käinud olen, räägitakse tööstuse digitaliseerimisest. Räägitakse selle olulisusest, möödapääsmatusest ja pakilisusest. Räägitakse riigi toetustest ja nende puudumisest. Harva aga pakutakse välja lahendusi, mis olukorda parandaks. Mida tähendab digitaliseerimine ühele keskmisele või väiksele Eesti ettevõttele? Mis on esimesed sammud? Kuidas alustada ja palju see ettevõttele maksma läheb?
Kõik on õige, digitaliseerimisest tulebki rääkida. Kui ei räägi, ei juhtu midagi. Küll aga tuleks alustada algusest. Enamikule Eesti ettevõtetetest on vähe kasu Siemensi täielikult automatiseeritud tootmisliinide või Boschi robotkeevituse näidetest. Väikeste ettevõtete puhul teenivad sellised lahendused end tagasi väga kaua. Kui üldse. Alustada tuleks väikeste, lihtsate sammudega.
Lahendusi omavahel ei jagata
Esimese ja kõige olulisema sammuna näen mina kommunikatsiooni ja usalduse arendamist. Eesti tootmisettevõtted rabavad üksi, omaette. Leitud lahendusi ja ettevõttesisest arengut jagatakse omavahel harva. Me nagu kardaks, et kui koostööd teha, siis naaber võtab kogu töö ära. Sama paat, aga sõutakse erinevas suunas.
Saab ka teisiti: näiteks üks lõikab ja teine painutab - kliente jagatakse ning kõik võidavad. Klient on rahul, kuna tema elu tehakse mugavamaks. Ettevõtted on rahul, sest nad saavad rohkem kliente. Koostöö on esimene samm digitaliseerimise eelduse loomiseks.
Koostööga peab kaasas käima ka usaldus uute lahenduste vastu. Tasub uskuda, et digitaalsed teenused on võimelised lahendama ning optimeerima protsesse, mida praegu teeb inimene. Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes loovad digitaalseid lahendusi ka väikestele tootjatele, kelle peamine eesmärk protsesse parandada.
Automatiseerimisel ja digitaliseerimisel on ka erinevad etapid. Nagu mainisin, tuleks alustada väikeste sammudega. Ei pea kohe roboteid ostma hakkama ja hiigelinvesteeringuid tegema. Küll aga tuleks olla avatud digitaalsetele lahendustele, mille järeleproovimine tihtilugu ei maksa midagi või halvimal juhul sama palju kui paar lõikeketast ja pakk keevitustraati.
Lisaks riigi ja liitude abile on tööstuses võimalik palju ära teha ettevõttesiseselt ja juba olemasolevat teavet rakendades. Eesti digikuvand on tekkinud just tänu usaldusele uute digitaalsete lahenduste vastu ja olles avatud koostööle. “Iga algus ongi keeruline ja eeldab muudatustega kohanemist,” ütles Triin Ploompuu hiljuti avaldatud artiklis. Nõustun, teeme siis algust!
Autor: Martin Vares, Fractory juht ja asutaja
Seotud lood
Kes täna digitaliseerimisele ei mõtle, selle jaoks võib homme juba hilja olla, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu.
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
CE-märgise levinumad vead
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele