• 20.11.17, 14:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Graanul Invest sai Lätist tõhusat abiraha

Eelmisel aastal maksis Läti riik elektrienergia tootjatele kokku 237 miljonit eurot toetusi. 15 suurimast dotatsiooni saajast seitse on välismaa firmad, neist omakorda kolm Eesti päritolu, vahendas Läti rahvusringhääling.
Graanul Investi Imavere tootmine.
  • Graanul Investi Imavere tootmine. Foto: Andres Haabu
Viieteistkümne suurima dotatsiooni saaja seas on tervelt seitse sellist, mis kuulub välismaalasele või on selles välismaalase osalus, vahendas Läti TV saade De facto. Toetuse saajate seas on firmasid Eestist, Soomest, Venemaalt, Ukrainast, aga on ka Küprosel registreeritud Saksa ettevõte.
Kõige suurema osa sai riigi rahapotist riiklik Latvenergo, 83 miljonit eurot, ning see anti peamiselt taastuvenergia toetuseks. Tagasihoidlikumalt sai toetust Rīgas siltums – 7,17 miljonit eurot ning Fortum Latvia 6,4 miljonit. Neljas suurema toetuse saaja oli 2,85 miljoni euroga Winergy – see tuulepark kuulub Norvik pangale, mis omakorda kuulub Vene miljonärile Grigori Guselnikovile.
Välismaalastest on viieteistkümne suurema toetuse saaja seas Saksa elektrienergia tootja Conatus BioEnergy (1,75 mln), ettevõte, millel on 2016. aasta eest üleval maksuvõlg - praeguse seisuga üle 23 000 euro. Ettevõttele on saadetud hoiatus: kui 9 kuu jooksul pole võlg tasutud, kustutatakse ettevõte hankesüsteemi osaliste nimekirjast.
Suuremate toetuste saajate seas on aga ka kolm omavahel seotud ettevõtet (toetuse suuruse järgi 5., 9. ja 11. koht), mille omanik on kõigil üks – Eestist pärit Graanul Invest, mille elektrijaamad töötavad biomassil. Kokku said Graanuli kolm ettevõtet Läti riigilt mullu 6,49 miljonit eurot, vahendas Läti TV.
Autor: Äripäev.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 19:24
Pidev areng ja kasutusmugavus on teinud LAN-võrkudest ettevõtetele asendamatu abilise
Kui veel 20 aastat olid koht- ehk LAN-võrku liidetud põhiliselt arvutid, siis täna on ühises võrgus kõik seadmed alates küttelahendusest, valgustusest ja külmkapist kuni tööstusseadmeteni. Tehnoloogia areneb hoogsalt ja järk-järgult liigutakse vaskkaablil põhinevatelt ühendustelt üle fiiberoptilistele ja üle õhu lahendustele. LAN-võrgu olevikust ja tulevikust räägib YEInternationali tootejuht Henri Voogla.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele