Loe, millised ametid tulevikus hinda lähevad

Masina- ja metallitööstus muutub kiiresti – tehnoloogia areng seab järjest suuremaid ootusi töötajate oskustele ja teadmistele (nt oskustöötajad peavad õppima uute seadmetega töötama). Mitmed tööga seotud funktsioonid, nt seadmete hooldus ja remont, liiguvad valdkonnast välja teistesse ettevõtetesse.

Masina- ja metallitööstuse juhtide ja spetsialistide põhikutsealade esindajatelt eeldatakse laiapõhjalise, praktilise suunitlusega tehnilise baashariduse olemasolu. Erialasele haridusele tuginedes on võimalik ettevõttespetsiifilise töökogemuse ja spetsialiseerumist toetava täiendusõppe abil areneda suuremat lisandväärtust loovaks töötajaks. Väga olulised on erialaste IKT-lahenduste hea tundmine ja nende rakendamisoskus, keelteoskus, analüüsi- ja suhtlemisoskus ning tootmise tervikprotsesside mõistmine. Inseneride puhul toodi eraldi välja ka loovust ning õpitahet.

Olulisemateks spetsialistide ja oskustöötajate üldisteks oskusteks ning hoiakuteks on ekspertide hinnangul initsiatiivikus, ettevõtte väärtuste mõistmine, enesejuhtimise oskus, analüüsioskus, kohusetundlikkus, kontseptuaalne mõtlemisoskus, ruumilise mõtlemise võime, suhtlemisoskus, meeskonnatöö oskused ja keeleoskus.

Kuna keskastme juhtide arv ja roll tööprotsesside juhtimisel on kahanemas, siis oodatakse töötajatelt varasemast enam n-ö suure pildi tajumist ja oma osa mõistmist tootmise tervikprotsessis. Meeskonnatöö oskustel on läbiv roll kõikidel põhikutsealadel ning erialases õppes tuleks senisest enam pöörata tähelepanu praktilistele meeskonnatöö treeningutele.

Eksperdid rõhutasid, et oskustöötajate puhul on kasvava tähtsusega tootmise automatiseerimisega seotud erialased IKT-oskused, kuna automatiseerimine puudutab kõiki ametikohti. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata tööprotsesside tehnilisele tootlikkusele – oskusele töötada tootlikumalt ja korraldada töökoht nõnda, et töö saaks tehtud kiirelt ja kvaliteetselt.

 

HEA TEADA!

Masina- ja metallitööstust õppivatel noortel on põhjust rõõmustada, vajadus valdkonna töötajate järele püsib kõrge.

IKT-s vaja 1,5 korda enam IKT-spetsialiste, eelkõige teistele elualadele väljaspool IT-sektorit.Metsanduses ja puidutööstuses on puudu metsatöömasinate juhtidest (nt harvester, forvarder), kuid liiga palju raietöölisi.Masina- ja metallitööstuses on puudu 1/3 inseneriharidusega lõpetajatest ning hooldustehnikuid ja mehhatroonikuid.Keemia- ja plastitööstuse kiire areng suurendab vajadust inseneride, tööstusseadmete mehaanikute ja seadistajate järele.  Energeetikas ja kaevandamises on erialase ettevalmistusega tööjõudu on vaja rohkem, kui kutse- ja kõrghariduses koolitatakse. Juurde on vaja nii inseneri kui tehniku kvalifikatsiooniga töötajaid. Viimasel viiel aastal on kõrgharidusse sisseastujate arv langenud poole võrra.

Artikkel põhineb OSKA tuleviku tööjõu- ja oskuste valdkondlikel uuringutel. OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses. Täpsemalt oska.kutsekoda.ee

Autor: Marit Valge, Kutsekoja kommunikatsioonijuht