Nädala alguses kehtestati puuviljakasvatajatele maaeluministri määrusega Euroopa Liidu erakorraline toetus, et hüvitada osa kahjust, mille tingib Venemaa loobumine euroliidu toiduainete sisseveost, samas kui Eesti tootjad ei ole püüdnudki Vene turule siseneda.
"On absurdne ja naeruväärne, et toodetud on määrus, mille järele pole Eestis mitte mingit vajadust," ütles
Sakalale õunakasvataja Siim Kabrits, kellele sekundeeris Morna Talu eestvedaja Andres Mets, kes ei tea enda sõnul kedagi, kes tahaks Eestist eksportida puuvilju Venemaale.
Maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller ütles, et Venemaa impordikeeld põllumajandustoodetele mõjutab kogu Euroopa Liidu turgu olenemata sellest, kas liikmesriik tarnib oma toodangut Venemaale või mitte. Erakorralise toetuse väljatöötamise vajadust on Euroopa Komisjon tema sõnutsi põhjendanud asjaoluga, et praeguses olukorras püsib Euroopa Liidus reaalne turuhäirete oht sellistele püsikultuuridele nagu luuviljad, tsitrusviljad, õunad ja pirnid ning asjakohaseid meetmeid tuleb rakendada seni, kuni niisugune olukord kestab.
Erkki Miller lisas, et see annab võimaluse sektorit toetada ja kui teised liikmesriigid niisugust meedet rakendavad, on see ka Eestis põhjendatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Äripäev.ee
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?