Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tootjaid hämmastab riigi ebavajalik toetus
Nädala alguses kehtestati puuviljakasvatajatele maaeluministri määrusega Euroopa Liidu erakorraline toetus, et hüvitada osa kahjust, mille tingib Venemaa loobumine euroliidu toiduainete sisseveost, samas kui Eesti tootjad ei ole püüdnudki Vene turule siseneda.
Õunad.
Foto: Raul Mee
"On absurdne ja naeruväärne, et toodetud on määrus, mille järele pole Eestis mitte mingit vajadust," ütles Sakalale õunakasvataja Siim Kabrits, kellele sekundeeris Morna Talu eestvedaja Andres Mets, kes ei tea enda sõnul kedagi, kes tahaks Eestist eksportida puuvilju Venemaale.
Maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller ütles, et Venemaa impordikeeld põllumajandustoodetele mõjutab kogu Euroopa Liidu turgu olenemata sellest, kas liikmesriik tarnib oma toodangut Venemaale või mitte. Erakorralise toetuse väljatöötamise vajadust on Euroopa Komisjon tema sõnutsi põhjendanud asjaoluga, et praeguses olukorras püsib Euroopa Liidus reaalne turuhäirete oht sellistele püsikultuuridele nagu luuviljad, tsitrusviljad, õunad ja pirnid ning asjakohaseid meetmeid tuleb rakendada seni, kuni niisugune olukord kestab.
Erkki Miller lisas, et see annab võimaluse sektorit toetada ja kui teised liikmesriigid niisugust meedet rakendavad, on see ka Eestis põhjendatud.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.