Konjunktuuriinstituudi värske uuringu järgi teenib riik alkoholiaktsiisi kiirest tõusust hoolimata tänavu ja edaspidi napsumaksust vähem tulu kui eelnevatel aastatel, peamiselt on selle taga piirikaubandus ja Lätiga võrreldes kuni kahekordseks paisunud alkoholi hinnavahe.

- Konjunktuuriinstituudi (EKI) direktor Marje Josing.
- Foto: Andres Haabu
„Piiriüleste ostude käivitajaks on olnud alkoholi aktsiisitõusudega kaasnenud hinnaerinevus Lätis müüdavate toodetega. Seetõttu on piirikaubandusel suur mõju aktsiisi ja käibemaksu laekumisele riigieelarvesse,“ ütles kaubandus-tööstuskoja tellitud uuringut tutvustades konjunktuuriinstituudi (EKI) direktor Marje Josing.
Juba sellel aastal jääb instituudi hinnangul alkoholiaktsiisi laekumine alla ootuste. Ka rahandusministeerium ise on napsumaksust teenitava tulu prognoosi juba 38 miljoni euro jagu langetanud. Instituut aga leiab, et puudujääk võib olla veel kuni 18 miljoni euro jagu suurem ja ulatuda 56 miljoni euroni.
„Vaatamata aktsiisimäära tõusule on aktsiisilaekumine absoluutnumbrites jäänud madalamaks kui varasematel aastatel, võrreldes 2016. aastaga laekub 2017. aasta eelarvesse 16 protsenti vähem maksutulu,“ võttis Josing asja kokku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Äripäev.ee
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001