Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Napsumaksu laekub prognoositust vähem
Konjunktuuriinstituudi värske uuringu järgi teenib riik alkoholiaktsiisi kiirest tõusust hoolimata tänavu ja edaspidi napsumaksust vähem tulu kui eelnevatel aastatel, peamiselt on selle taga piirikaubandus ja Lätiga võrreldes kuni kahekordseks paisunud alkoholi hinnavahe.
Konjunktuuriinstituudi (EKI) direktor Marje Josing.
Foto: Andres Haabu
„Piiriüleste ostude käivitajaks on olnud alkoholi aktsiisitõusudega kaasnenud hinnaerinevus Lätis müüdavate toodetega. Seetõttu on piirikaubandusel suur mõju aktsiisi ja käibemaksu laekumisele riigieelarvesse,“ ütles kaubandus-tööstuskoja tellitud uuringut tutvustades konjunktuuriinstituudi (EKI) direktor Marje Josing.
Juba sellel aastal jääb instituudi hinnangul alkoholiaktsiisi laekumine alla ootuste. Ka rahandusministeerium ise on napsumaksust teenitava tulu prognoosi juba 38 miljoni euro jagu langetanud. Instituut aga leiab, et puudujääk võib olla veel kuni 18 miljoni euro jagu suurem ja ulatuda 56 miljoni euroni.
„Vaatamata aktsiisimäära tõusule on aktsiisilaekumine absoluutnumbrites jäänud madalamaks kui varasematel aastatel, võrreldes 2016. aastaga laekub 2017. aasta eelarvesse 16 protsenti vähem maksutulu,“ võttis Josing asja kokku.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.