• 03.10.17, 09:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtjad tööjõukriisist: elame nagu kõrbes

Süvenev tööjõupuudus on ettevõtjate jaoks üha tõsisem mure: tootlikkus kannatab ja bürokraatia sööb närve. Lahendina nähakse immigrantide sissetoomist või avalikku sektori kärpimist.
Göran Sjöholm.
  • Göran Sjöholm.
  • Foto: Julia-Maria Linna
Äripäevaga vestelnud ettevõtjate sõnul võtab tööjõupuudus üha katastroofilisemad mõõtmed. „Oleme siin nagu kõrbes!“ kirjeldas olukorda Deluxi mööblivabrikute omanik Göran Sjöholm.
Tootmisettevõtte Tarmeko kodulehel oli reedel viis töökuulutust: otsitakse metallitreialit, tõstukijuhti-transporditöötajat, remondilukkseppa-keevitajat, hüdropressitöölist ja puidutööstusliini operaatorit. Tarmeko KV juhatuse liikme Ago Niguli sõnul kannatab ettevõte tööjõupuuduse tõttu: „Tellimusi on rohkem, kui suudaks tööd ära teha.“
Töökäsi pole võtta

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kahanev efektiivsus ning suuremad väljaminekud inimeste tööl hoidmiseks on reaalsus, millega tööandjad silmitsi seisavad, väitis Tallinna Kaubamaja Grupp ASi juht Raul Puusepp.
Tarmeko juht Nigul tõi näite, et neile kandideerivad sageli korduvalt tööle inimesed, kes on töötukassas arvel. Töötuna arvel olijatel on kohustus töökuulutustele vastata, ehkki tegelikkuses nad töökohta vastu võtta ei soovi. Tarmeko juhi sõnul on nad siiski häid inimesi leidnud, samas nentis ta, et arvatavasti tulevad nad toime, sest asuvad suuruselt teises linnas Tartus.
Veelgi raskem on tema sõnul olukord väiksemates omavalitsuses. Viljandi Deluxi mööblivabrikutesse on Sjöholmi väitel ettevõte sunnitud palkama inimesi Ukrainast. See on paras katsumus, sest mööblivabrikandi sõnul võtab välismaalt töötajate palkamiseks dokumentide vormistamine 2-3 kuud. See on liiga pikk aeg, väitis ta.
Loe pikemalt Äripäevast
Autor: Äripäev.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele