Kaardirakendus koondab investorile kokku üle 460 Eesti tööstusala

Oleme harjunud rääkima regionaalpoliitikast läbi toetuste ja „süstide“, kuid oleme unustanud ühe ressursi, mis vedeleb meil otse nina all. See ressurss on ajahamba poolt puretud, nõukogude ajast jäänud tööstus- ja põllumajandusmaastik, kirjutab Radius Machingu asutaja ja Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois.

Valitsus otsustas kiirendada suurte tööstusalade arendamist, et tuua Eestisse rohkem investeeringuid ja muuta meie ettevõtluskeskkond atraktiivsemaks. Strateegiliselt tähtsateks loetakse edaspidi vähemalt 30-hektarilised tööstusalad, mille puhul juba hinnatud looduskaitselisi piiranguid uuesti ei hinnata. Samuti analüüsitakse tööstusalade taristu arendamise võimalusi.

Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.