Autor: Tööstusuudised.ee • 19. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on tarbijate jaoks terviseteadlikkus, tervislik toitumine ning tervislike koostisosade jälgimine pakendil tugevas kasvutrendis ning seda kinnitavad nii uuringud kui ka reaalne tarbijakäitumine kauplustes.

“Loomulikult oli 50%-lise täisterasisaldusega tooteid kõigi meie suuremate tootjate portfellis juba mullu, kuid praeguseks on nad veelgi suurendanud oma täisterast pagaritoodete mahtu ning käivad väga selgelt inimeste ootustega kaasas,” kinnitas Sirje Potisepp pressiteates. Potisepa sõnul mõjutas Hea tava leping osaliselt nii uute täisteratoodete sündi, kuid oli eelkõige suunatud “täistera” mõiste selgeks ja ühtlaseks kasutamiseks. “Hea tava leping on olnud väga konkreetne ja korrastav samm nii tarbijate kui pagaritööstuste jaoks, et täisteramõiste oleks kõigile üheselt arusaadav ja pakenditel kasutatav,” ütles Potisepp.

Ta lisas, et varem võis täisteratooteks nimetada ka leiba või saia, mille täisterasisaldus oli vaid 5%, kuid nüüd ainult sellist, mille täisterajahu sisaldus ületab 50%. “Tarbijad peavad õigusega täisteratooteid tervislikuks, selliseid tooteid on võimalik märgistusega esile tuua ja kindlasti innustab see tööstusi tervikuna uusi tooteid arendama ja olemasolevate sisaldust täiustama,” leiab Potisepp.

Täistera mõiste Hea tava leppisid  kokku Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Leivaliit, Eesti Pagarite Selts, Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Tervise Arengu Instituut. Selle kohaselt defineeritakse nii “täistera” kui “teraviljast koostisosad” mõisted ning määratletakse, et toidualases teabes kasutatakse sõna “täistera” (sh viitamisel pildina, sümbolina, graafikana) pagaritoodete puhul vaid juhul, kui pagaritoote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on vähemalt 50% täistera. Täisterapasta puhul tehakse seda vaid juhul, kui pasta valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100% täistera. Ekstrudeeritud täisteratoote puhul tehakse seda vaid juhul, kui  toote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100% täistera. Esmakordselt  lepiti Eesti toidusektoris laiapõhjaliselt kokku ühe mõiste kasutamine ja kehtestatati sellele konkreetne standard, mida järgida.

Täistera mõiste hea tavaga on liitunud Eesti suurimad pagaritööstused Leibur, Eesti Pagar ja Fazer. Samuti Tartu Mill; Balti Veski. Balsnack, Hagar, Sangaste Linnas.