Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstussektori maksuvõlg on vähenenud
Hüppelise 35,6%-lise tõusu tegid maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad, jõudes 32,7 miljoni euro tasemele. Silma torkasid enim ehitussektori ligi neljakordne ja kinnisvaraalase tegevuse 3,2-kordne maksehäirete summade kasv. Samas mediaankeskmine maksehäire summa, 932 eurot, jäi eelmise aasta tasemele.
Maksuvõlgade summad ehk ettevõtete võlad riigi ees kasvasid aastaga 7,5% ning moodustasid kokku 37,2 miljonit eurot. Maksuvõlgade suurenemine toimus enim finants- ja kindlustustegevuses (3,5 korda), veondus ja laondussektoris (65,5%) ning ehitussektoris (26,5%). Mediaankeskmine maksuvõla summa on tõusnud 2768 euroni, mis on viimase viie aasta kõrgeim.
Mäetööstuse ja töötleva tööstuse maksuvõlg oli tänavu esimesel poolaastal 11,17 miljonit eurot, mis on 12,3% vähem kui 2016. aastal samal perioodil - siis oli tööstussektori maksuvõlg 12,74 miljonit eurot.
Võlasummade kasvu taustal võlgadega ettevõtete arvus suuri muutusi ei ole toimunud. Maksehäiretega ettevõtteid oli 2017. aasta esimesel poolel pea sama palju kui aasta varem, 2,7% ehk 2120 aktiivset ettevõtet. Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal on vähenenud 5,3%-ni ehk riigile on võlgu 4257 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
Kõrge krediidiriskiga ettevõtteid on Eestis 2017. aasta augusti seisuga vaid 11,1%, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja. Aktiivse konkurentsi tingimustes võiks näitajat pidada heaks, kui see jääb 12-15% piiridesse.
Negatiivse krediidihinnanguga ettevõtteid on veondus- ja laondussektoris 2017. aasta augustikuu seisuga 14,6 protsenti (689 ettevõtet 4042-st). Käesoleva aasta esimese poolaasta seisuga oli 4,4 protsenti veondus- ja laondussektori ettevõtetest maksehäiretega, maksuvõlgu esines 8,4 protsendil sektori ettevõtetest.
Veondus- ja laondussektori ettevõtete maksuvõlg 2017. aasta esimese poolaasta seisuga oli 3,126 miljonit eurot.
Täpsemat uuringut vaata SIIT.
Seotud lood
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele