Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kilukonserv, pett – ja kõik?
Meie toidulaud ei pea piirduma ainult kilukonservi, peti ja rukkileivaga, et see oleks oma, kinnitab toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp.
Sirje Potisepp
Foto: Harro Puusild
Sinimustvalge lipumärk toodetel näitab, et toode on valmistatud Eestis ja Eesti inimeste maitse-eelistusi ning traditsioone silmas pidades. Tooraine päritolule viitav märk on samuti olemas ja see on pääsukesemärk.
Täna aga soovin ma rääkida lipumärgist. Toiduliidu kaheksa aastat tagasi loodud lipumärgi eesmärk on, et tarbija oskaks eristada Eesti ettevõtetes toodetud toitu välismaiste konkurentide toodangust. Oma ostuga toetab tarbija neid ettevõtteid, kes maksavad makse Eestis ning annavad tööd kümnetele tuhandetele Eesti inimestele. Praeguseks on märgi tuntutus tarbijate seas kasvanud 75%ni.
Tootjad, kes tahavad lisaks rõhutada ka tooraine kohalikkust, toovad selle toiduaine pakendil eraldi esile. Sageli kasutatakse pääsukesemärki, mis muide oli olemas juba enne lipumärki ja mis näitab, et toote valmistamisel on kasutatud eestimaist toorainet. Seega polnud toiduliidul kaheksa aastat tagasi mingit vajadust luua samasisulist märgitust.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.