Täna andsid Eestisse puidurafineerimistehast rajada sooviva Est-For Investi esindajad rahandusministeeriumile üle kokkuvõtte tehase rajamise eeltöödega kogutud infost ja läbiviidud analüüsidest.
- Est-Fori juhid Margus Kohava ja Aadu Polli. Foto: Andras Kralla
Infot küsis arendajalt rahandusministeerium, et valmistada ette lähtetingimused planeeritava tehase asukoha valikuks ja mõjude hindamiseks, teatas Est-For.
„Rahandusministeeriumile üleantav infopakett koondab alusandmestiku, mis on kogutud puidurafineerimistehase idee läbitöötamisel eesmärgiga mõista, kas projektiga on põhimõtteliselt otstarbekas tegeleda,“ selgitas Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava. „Dokument sisaldab enne eriplaneeringu algatamist Est-For Investi tehtud eeltööd ja geoinformaatilise sobivusanalüüsi tulemusi. Samuti ka praegu teadaolevat infot tehase võimalikest keskkonnamõjudest.“
Geoinfo analüüsi läbiviimisel keskenduti piirkonnale, kuhu puidurafineerimistehase rajamine on otstarbekas ja kus tehase käitamine on võimalik. „Kuna veetarve, tooraine kättesaadavus ja raudteeühendus on tehase toimimiseks vältimatult vajalikud, ei ole mõistlik kaaluda asukohti terve Eesti territooriumi ulatuses, vaid keskenduda Suur-Emajõe piirkonnale, kus enamik asukoha valikuks vajalikke tingimusi on täidetud. Välistavatel teguritel põhineva geoinfo analüüsi tulemusel selgus Emajõe läheduses 59 ala, mis võivad olla sobivad tehase rajamiseks,“ täpsustas Margus Kohava ja lisas, et rahandusministeeriumi poolt juhitud planeeringuprotsess peaks aasta lõpuks jõudma planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamiseni, milles kirjeldatakse asukohtade võrdlemise kriteeriume ja võimalikke asukohti.
Eeltööde kokkuvõttes on välja toodud, et tehase asukohavaliku ja rajamisega seotud potentsiaalselt olulised on mõju rohevõrgustikele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustike aladele, pinnasele, maastikule, kultuuripärandile, maavaradele, populatsioonidele, taimedele ja loomadele. Tehase käitamisel eeldatavalt kaasneda võivad olulised mõjud on müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet, mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile, metsade majandamisele ning seeläbi bioloogilisele mitmekesisusele, Emajõe ja Peipsi järve bioloogilisele mitmekesisusele.
Tõenäoliselt vajalikud uuringud, millele keskkonnamõju hindajad saavad tugineda, on Est-For Investi hinnangul järgmised: veeheite mõju Emajõe seisundile (sh ökoloogilisele seisundile); heitvee soojuskoormuse mõju Emajõele; piirkonna hüdrogeoloogilise mudeli koostamine; mõju Eesti ja Läti puiduturule ning liiklusmudel.
Üleantud dokumenti saab täistekstina lugeda
SIIT. Andmestik on kogutud perioodil november 2016 kuni mai 2017 meeskonnaga, kuhu kuulusid Est-For Investi juhatuse liikmed ja investorid, õigusbüroo Ellex Raidla, Hendrikson&Ko keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultandid, rakendusuuringute keskuse CentAR ökonomistid ja puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson.
Seotud lood
Kile ja keskkonnasõbralik ühes lauses ei tundu just tavapärane kombinatsioon, kuid just sedaviisi on korraldanud oma tootmise Hiiumaa roheluses tegutsev Dagöplast. Ümbertöödeldud materjalidest kile tootmine on Dagöplasti DNA-s olnud alates ettevõtte loomisest 1998. aastal, viimastel aastatel on jõudsasti kasvanud biolaguneva ja komposteeruva kile valmistamise osakaal. Viimastes näeb ettevõtte juht Kulvo Pendra suurt potentsiaali. Oma äri veelgi jätkusuutlikumalt korraldamiseks on asunud Dagöplast EISi toel, meetme „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus“ abil roheteekonnale.