Majanduse kasvu panustas enim töötlev tööstus

SKP kasvas kiiremini kui hõivatute arv, kuid samas jäi kasvukiirus alla töötatud tundide arvu muutusele. Hõivatute arv kasvas 2,2% ja töötatud tundide arv 4,4% (tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal). Seega tootlikkus hõivatu kohta suurenes 1,8%, kuid tootlikkus tunni kohta vähenes 0,4%. 2017. aasta I kvartalis suurenes tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,7%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas hinnamõjusid arvesse võttes viiendat kvartalit järjest peamiselt transpordivahendite, mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) ja puittoodete väljaveo suurenemise tõttu.

Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes. Kasv toimus peamiselt transpordivahendite ja metallide impordi suurenemise tõttu. Kaupade ja teenuste eksport oli impordist jätkuvalt suurem. Netoeksport (ekspordi ja impordi vahe) oli 2017. aasta I kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 2,3%.

Sisenõudlus panustas SKP kasvu positiivselt ja suurenes hinnamõjusid arvesse võttes peamiselt hüppeliselt kasvanud investeeringute toel 3,6%. Samuti suurenesid lõpptarbimiskulutused.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas hinnamõjusid arvestades 16,5%, olles peamiselt mõjutatud mittefinantsettevõtete investeeringute suurenemisest transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samuti kasvasid oluliselt investeeringud hoonetesse ja rajatistesse nii valitsemissektoris kui ka mittefinantsettevõtete sektoris.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv aeglustus ning oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 0,6%.

Kuigi sisemajanduse nõudlus kasvas aeglasemini kui SKP, olid lõpptarbimiskulud ja kapitali kogumahutus kokku suurem kui SKP.